Institutsiooni juhtorganit. (nt.Riigikogu juhatus, TTÜ rektor jne) d)mitteinstitutsiooniline subjektsus (nt. Protestimiiting, demostratsioon jne) e)individuaalne subjektsus st. Indiviidi ehk üksikisiku osalus poliitikas (nt. Sõltumatu üksikkandidaat parlamendivalimistel) 12.Subjektsuse legaalsus ja legitiimsus? Poliitikasubjektide klassifitseerimise aluseks on ka nende legaalsus ja legitiimsus. Subjektid võivad olla legaalsed, osaliselt legaalsed või mittelegaalsed ehk illegaalsed, täielikult või osaliselt legitiimsed või mittelegitiimsed. Legaalsus ehk seaduslikkus on oma olemuselt juriidiline kategooria, mis näitab poliitilise võimu (subjekti) tegevuse seaduslikkust, kujutab endast võimu seaduslikkuse juriidilist põhjendust. Selle alusel üksikisikud ja institutsioonid peavad võimule alluma, täitma võimu kehtestatud seadusi. Legaalsus rajaneb täiesti ratsionaalsel (mõistlikul) ja loogilisel juriidilisel alusel,
kasumi. Kuna tarbijatele sobivad hinna ja koguse kombinatsioonid asuvad turunõudluskõveral, piirduvadki monopoli valikuvõimalused nende kombinatsioonidega. Legaalsed barjääridega on tegu, kui valitsus annab õiguse mingi toote või teenuse pakkumiseks ainult ühele firmale, et tagada näiteks pakutavate toodete ja teenuste kvaliteeti, stimuleerida leiutustegevust vms. Mittelegaalsed barjäärid tekitavad loomulikke monopole. Loomuliku monopoli puhul suudab üks firma toota tooteid madalama keskmise kogukuluga (ATC) kui kaks või rohkem firmat. Monopolid maksimeerivad oma kasumit põhimõtteliselt samal moel nagu firmad täieliku konkurentsi tingimustes. Kui MR > MC, siis on võimalik tootmismahtu suurendades kasumit suurendada. Punktis, kus MR = MC, on kasum maksimaalne.
barjääride tõttu Legaalsed barjääridega on tegu, kui valitsus annab õiguse mingi toote või teenuse pakkumiseks ainult ühele firmale, et tagada näiteks pakutavate toodete ja teenuste kvaliteeti. Või siis selleks, et stimuleerida leiutustegevust. Leiutiste puhul antakse mingi uue toote väljatöötajale patent, mis annab sellele tootjale mingi perioodi vältel ainuõiguse oma leiutatud toodet pakkuda. Mittelegaalsed barjäärid tekitavad loomulikke monopole. Loomuliku monopoli puhul suudab üks firma toota tooteid madalama keskmise kogukuluga (ATC) kui kaks või rohkem firmat. Loomuliku monopoli ja täieliku konkurentsi turgu on võrreldud joonisel 25. Joonisel 25 vasakpoolsel graafikul näidatakse, et toodangumahu kasvades ATC väärtus pidevalt väheneb. Seega, mida suuremat kogust üks firma toodab, seda madalamat hinda saab ta küsida
annaabi.ee 
