Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mittekuuluvaks" - 3 õppematerjali

Sõnamoodustuse kordamisküsimused eksamiks 2015
12
docx

Sõnamoodustuse kordamisküsimused eksamiks 2015

stik > hamma/stik. Liitsõnamoodustuses võib eesosa lüheneda muudel põhjustel, nt kauge + side > kaug/side, lühike + ühendus > lühiühendus;  konsonandi lisandumine. Tuletuses on see teine viis vältimaks kahe eri silpidesse kuuluva täishääliku kõrvusattumist. Mõnikord peetakse lisanduvat kaashäälikut morfeemi koosseisu mittekuuluvaks vahekonsonandiks, käesolevas raamatus aga liite osaks, nt vaba > vaba/dus (vrd pikk > pikk/us), söö/ma > söö/bi/ma. Liitsõnades ja kond-liite puhul esineb s-i lisandumist (ees)tüvele, nt kulla + sepp > kullas/sepp, lugeja > lugejas/kond;  tüvevokaali teisenemine, nt i > a: jonn : jonni > jonna/kas, u > a: rippu/ma : ripu/n > ripa/ts, i > u: laadi/ma > laadu/ng, e > a: kerge > kerga/ts, a > i: tõmma/ta > tõmmi/ts;

Keeled → Eesti keele sõnamoodustus
59 allalaadimist
SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM
32
docx

SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM

 võrgustiku liikmeid ühendavate sidemetena eristatakse sisemisi (ühendavad sarnase taustaga liikmeid) ja väliseid (ühendavad erineva taustaga liikmeid) sidemeid;  keele säilitamise ja vahetamise funktsioon on liikmete vahel jagatud 4-ks: säilitajad, tugevamad säilitajad, vähem tugevad säilitajad ja vahetajad;  kuuluvustunde järgi jagunevad võrgustikuliikmed kuuluvaks või mittekuuluvaks vastavalt nende erinevatele kokkukuuluvustasanditele;  võrgustike puhul lähtutakse indiviididest, kelle sotsiaalseid suhteid vaadeldakse;  indiviidikesksed indeksid põhinevad sellel, kas indiviidid täidavad vaadeldavaid kriteeriume või mitte. 45. KEEL JA IDENTITEET – keel võib olla enam kui suhtlusvahend, isegi enam kui etnilisuse sümbol, sellest võib saada peamine etniline väärtus. Keelelised identiteedid on ilmselgelt fundamentaalsemad, sest nad on

Eesti keel → Eesti keel
66 allalaadimist
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

sulest. Jannsen õhutas Mesilase vastu huvi tundma ja kirjutas Hurda üritusest väga sõbralike sõnadega. Ilmselt ei kartnud Jannsen uuest ajakirjast konkurenti oma ajalehele. 1869. a sügiseks ei olnud Laakmann Trükiasjade Peavalitsusest vastust saanud, nüüd saatis Hurt kui toimetaja omapoolse järelepärimise. 1869 detsembris tuli Laakmannile ametlik vastus, et tema palve välja anda ajakirja Mesilane on tunnistatud rahuldamisele mittekuuluvaks, kuid võib aasta pärast uuesti luba taotleda. Et mitte tervet aastat oodata, andis Hurt 1870 aprillis enda nimel sisse uue taotluse. Sellele tuli vastus hoopis rutem kui Laakmanni palvekirjale. Juba juunis sai Hurt teate, et Trükiasjade Peavalitsus Mesilase väljaandmiseks luba ei anna. Sellest teatas Hurt võimalikele Mesilase ootajatele EP lisalehe esimeses numbris 1871. a algul. Ajakirja asemel lubas Hurt samanimelise raamatu järgmisel aastal välja anda. 1870

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun