10. Eestis Tartu Ülikooli peahoone, mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas 11. Pantheon Pariisis on olulisem, kuna Kapitooliumi hoone matkib Pantheoni. 12. Plagiaadiks ei pea, kuna ampiir soosis antiikehitiste täielikku jäljendamist. Ajastu oli lihtsalt selline. Me ei saa ju väita, et terve ampiirstiil on kokku plagiaat. Romantism ja F.Goya looming. 1. Romantismi teke- kunstiline põhjus: vastuseisu äratas klassitsism oma rangete reeglite ja külma kaalutlusega, mittekunstiline: Napoleon I sa revolutsiooni sümbol, võitlusvaim ja kangelaslikkus haarasid ka kunstnikke. 2. Romantikud kirjanduses- Victor Hugo, A.Dumas, G.Byron, Stendhal 3. Maalikunstis- eelkäijateks olid saksa ja inglise maastikumaal. John Constable, William Turner,Theodore Gericault. 4. Kajastab 1830. aasta revolutsiooni mõjul vabadusvõitlust.Vabadust sümboliseeriva, lipuga naise kõrval kujutab kunstnik ennast, püss käes ja silinder peas. 5. Sest V. Hugo ,,Hüljatud" ilmus alles 1861.a. 6
Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehiskõne. Seega luuakse opositsioon „luule-proosa“ Perminil proosa on vähemalt kaks selget eristuvat tähendust 1) Proosa kui tavaline, argine , mittekunstiline küne; 2) Proosa kui sõnakunsti (ilukirjanduse) liik. Seega tuleks täpsuse huvides eristada kunstilist ja mittekunstilist proosat, sest tegemist on omavahel korreleeruvate, kuid täiesti eri keerukusastmetega struktuuridega. Küsimused kirjandusteose analüüsiks Küsimuste tüübid: 1. Fakti- ehk mäluküsimused – lugejatelt küsitakse tegelaste tunnuseid, süžee seiku, miljöö detaile. 2. Tõlgendusküsimused – lugejalt nõutakse teose detailidest lähtuvalt
„kunstiteos“.Tõestuskäiku, mida Danto selle vaate kummutamiseks tarvitab, hakatakse hiljem nimetama visuaalselt eristamatute paaride argumendiks.Danto lähtub täheldusest, et maailmas leidub väga palju kunstiteoseid, mida on tavalistest asjadest raske või võimatu eristada pelgalt vaatluse abil(nt.Warholi „Brillo kast“, mis on nagu iga teine seebikast majatarvete poes).Kõigil sellistel kunstiteostel on tegelikus elus visuaalselt eristamatu mittekunstiline paarik.Mis siis eristab kunstiteost neist tavalistest asjadest?On ju arvatud, et kunstiteosedpeavad erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest on neid kerge eristada.Siis tähendab on olemas filosoofiline erinevus – et näha miskit kunstina, on vaja midagi sellist, mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost.See, mis eristab tavalisi asju kunstiteostest on kunstiteooria
Sotsiaalsed suhted ja muud tüüpi suhted on pigem tutvuskonna ja töösuhetega raamistatud või mõtestatud. Perekonna tähendus pole enam see, mis oli 30-60 aastat tagasi. Ennast pidevalt lagundav ja ülesehitav subjekt. Arusaam terviklikust indiviidist sedatüüpi kirjanduses ei peegeldu. Indiviid on fragmentaarne ja juhuslikest kontaktidest loodud. Teistsugused sotsiaalsed suhted, eepilise asemel minimalism, ilusa asemel inetus, argisus, üleva puudumine, mittekunstiline keel (släng, kõnekeel, suulise kõne kvaliteedid), võivad tekkida nt uued suhted: laps õpetab vanemaid mitte vastupidi, 20.saj tekkinud muutused, kommunikatsiooniporbleemid. Peeter Sauteri (1962) debüütromaan ,,Indigo" (1990) noore põlvkonna elutunnetus ning selle elutunde spetsiifika: otsimine, millega ei jõutud kuhugi. Mõjud ja intertekstid: ameerika biitnike proosa, erinevad joodikunarratiivid (Bukowski, Jerofejev jt), klassikaline rock- lüürika (nt Dylan)
annaabi.ee 
