Võõramaalased olid need inimesed, kes rääkisid neile arusaamatus keeles. Teised aga väidavad, et sõna „barbar“ on tulnud ladinakeelsest sõnast ja Roomlased viisid selle sõna käibele, et eristada mitteroomlasi ja rahvusi, kes ei olnud sõbralikes suhetes roomlastega. Ladinakeelne sõna „barbares“ tähendab „habemikud“. Arvatakse, et Roomlased ajasid habet ja et habemega inimene tähendas roomlaste jaoks seda, et habemega inimene on mittekultuurne ja ebaviisakas, kes ei austa nende kombeid ja tavasid. Kuid ajajooksul on see sõna omandanud kujundusliku mõtte ja see tähendab ebaviisakat inimest. Barbariteks loeti neid hõime või kogukondi, kes elasid põhja euroopa aladel (keldid, sakslased, saksid,frangid, slaavlased, skifid, jne) ja euraasia steppides (Hunnid), kuid isegi Kreeklasi ja Pärslasi, kuigi neil oli vanem kultuur, kui Roomlastel. „Barbarid“ tegelesid loomapidamise ja põlluharimisega. Põlluharijad
(näidatakse, õpetatakse) 3) kultuuriline s-õ (selgitatakse). Järgnevad 2 lähtuvad uurijast: Reaalne kultuur-uuritud ja kogutud (kogetu) kultuur (ise anname väärtuse..) Ideaalne kultuur- elanike jutul põhinev, räägib tavadest jne (ei pruugi tõele vastata, nt rääkija tahab mingis valguses näidata, või seda ootavad sots. normid. Tava ei luba loomade arvust rääkimine rikub jahiõnne). Kultuurne vs mittekultuurne oleneb seisukohast! Uurijale üks uuritavale teine.. 1) Evolutsionism kultuuris- elus maailm areneb evolutsioonilisel teel Edward Tylor 19. Saj kõik kultuurid arenevad etapiliselt (metslus barbaarsus tsivilisatsioon). Universaalsed etapid kõigile rahvastele (1870ndate teooria). T kriteeriumid tsivilisatsiooniks Tööstuse olemasolu, põllumajandus, arhitektuur, teaduste levik, religioon, moraalsete algete iseloom jne
See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese antropoloogilise kultuuri definitsiooni: kultuuri uurimine kujunes professionaalseks teaduseks. Klassikaline kultuuridefinitsioon: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud
handid). Hantidel on tõde see, et kui nad annavad vastuse, mis rahuldab küsijat, nad püüavad ära arvata, mis vastust küsija tahab, nende jaoks on tõde see, kui nad suudavad anda küsijale rahuldava vastuse, mitte vastuse mis on seoses objektiivse reaalsusega. Neile meeldib harmoonia, inimestevahelistes suhetes. Põhiline, et mitte vastata täpselt. Reaalne see, mida olen ise näinud, kuulnud, katsunud, kõik see, mis on selle taga on reaalne. Mis on kultuur? Kultuurne versus mittekultuurne. Asjad ei pruugi olla alguses ilmselged, mingis kultuuris. Bioloogid: kultuur on see, mis teeb lärmi. Teooriad Kultuuri antropoloogia ja entoloogia professionaalse ajaloo alguseks loetakse 19.sajandi II poolest. Kuigi varem on ka olnud mõtteid selle kohta, nt Antiik-Kreekas Herodotos, kirjeldas paljusid rahvaid. Juba antiikajal hakkasid mõtlejad arutlema, miks on rahvad erinevad. Pakuti välja 3 peamist seletust: 1
annaabi.ee 
