Keskjal oli üheks tähtsaimaks juhtivorganiks Maapäev. Maapäevad toimusid üldiselt iga 3 aasta tagant ning seal pidid osalema kõik rüütlimõisate omanikud, puudujaid trahviti karmilt. Maapäevadel otsustati kohaliku halduse üle, kaitsti rüütelkonna privileege, koostati seaduseelnõusid. Maapäevadel valiti ka rüütelkonna olulisimaid ametimehi. Kõige tähtsam usk keskajal oli katoliku usk. Kristlased pidasid tähtsaimaks ülesandeks pöörata mittekristlasi tõe teele, isegi siis kui viimased seda ei soovinud. Ususti, et kogu maine elu on hea ja kurja vaheline võitlus. 16. sajandil algas usupuhastus ehk reformatsioon, mille algatajaks oli Martin Luther. Usupuhastuse tulemusena eraldusid katoliku kirikust luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Suhted naabritega olid suhteliselt positiivsed- läbi Eesti viidi Venemaale soola, veini, õlu jm. Siiski, olid ka mõningad negatiivsed suhted naabritega. Põhivaenlastkes olid Novgorodi, Pihkva ja Leedu
Kuna tol ajal polnud kirjaoskus gargoyle võidakse kasutada kõigi ebaloomulike lihtrahva seas kuigi levinud, oli kunstil ja pildikeelel väga suur roll sõnumi edasiandmises ning arhitektuuriskulptuuride kohta inimeste mõjutamises. Ristiusust pealtnäha kaugete kujutiste kasutamine kiriku fassaadil võis – ka nende, millel puudub pisut julgustada ja meelitada mittekristlasi, kes oma paganlikest uskumustest mõne jumaluse ära praktiline funktsioon suunata vihmavett hoonest kaugele,(et tundsid, katoliku kirikuga ühinema. kaitsta maja erosiooni eest.) ning üha enam kasutatakse
.asja.. filosoofia ja teoloogia. Nad kõnelevad samast jumalast, ainult et erineval viisil. Usk/müsteerium: arm kristlik moraal kirik teoloogia kristlus mõistus: loodus loodusõigus riik filosoofia humaansus Jumal on kõikide asjade lõppeesmärk. See ongi tõeline eesmärk. ''Summa (kogu, raamat vms) paganate vastu'' Kirjutatud kristlastele, kes puutusid kokku islami või judaismiga või hereisiaga (valeõpetus). Võimalikult vähe viitab ta piiblile. Sest oli veendunud, et mittekristlasi pole võimalik veenda piibli abil. ''Summa theologicae'' suunatud algajatele tudengitele. Annab ülevaate kristlikust õpetusest. Lähtutakse eeldusest, et seda loeb kristlane ja toetutakse piiblile. Suudab näidata, et uskumine ja mõtlemine ei vastandu. 4. PILET 1. Duns Scotus ja skotism Sotlane. Kolib kölni. Kirjutab raskepäraselt. Ta nime hakatakse kasutama puupea nimetusena. Samas tugev argumenteerija. Vaatab eelnevalt õp kriitilselt. Kirjutab AT vastu.