tekitavad happeid. Paas tekkis umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. Paas on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT Graniit on teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri. Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed). Mineraalide koostis väljendatakse tavaliselt oksiidide kaudu. Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts. LIIV JA SAVI Liiv ja savi on väga tähtsad ehitusmaterjalid ja teiste materjalide valmistamise lähteained tänapäeval. Need on tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. Liiv tekkis peamiselt kvartsi murenemisel. Kvarts kui kõva mineraal ei murene väga peeneks. Savi on tekkinud päevakivi ja vilgu murenemisel väga peeneteks kübemeteks
ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. · Tekkis u 400milj aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. · Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. · Tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT · Teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri. · Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed), selline on kvarts- üsna puhas ränioksiid SiO2, kõva ja kriimustab klaasi. · Päevakivi-heleroosa, kollakas või punane ja moodustab ilusa risttahukataolisi kristalle: Na2O x Al2O3 x 6SiO2. · Mineraalide koostis väljendatakse tavaliselt oksiidide kaudu. · Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts. · Vilgukivi e vilk- läigib kollakalt, hõbedaselt või mustjalt ja modustab lehekeste kogumeid, pehmem kui
tõmmatav 6. Optiline klaas 54 1 (+37 PbO+8K2O) Suure tiheduse ja Läätsed jm murdumisnäitajaga 7. Klaaskeraamika 70 18 (+4,5TiO2 Toidunõud +2,5Li2O) Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu. Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus
tõmmatav 6. Optiline klaas 54 1 (+37 PbO+8K2O) Suure tiheduse ja Läätsed jm murdumisnäitajaga 7. Klaaskeraamika 70 18 (+4,5TiO2 Toidunõud +2,5Li2O) Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu. Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus
tõmmatav 6. Optiline klaas 54 1 (+37 PbO+8K2O) Suure tiheduse ja Läätsed jm murdumisnäitajaga 7. Klaaskeraamika 70 18 (+4,5TiO2 Toidunõud +2,5Li2O) Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu (joon 8-18). Klaasistumistemperatuuril (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 8-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide
SiO2. Peale selle sisaldavad nad ka teisi oksiide: CaO, Na2O, K2O, Al2O3 jt. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, laboriklaasina, optiliste läätsede valmistamiseks, klaaskiu valmistamiseks jne. Klaasi lähteained on: räniliiv (SiO2), sooda (Na2CO3), potas (K2CO3), lubjakivi (CaCO3), booraks (Na2B4O7) jm. Sulatatud kvarts,Kvartsklaas,Boorsilikaatklaas,Aknaklaas,Klaaskiud,Optiline klaas,Klaaskeraamika. Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks,kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu (joon 12-18). Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse
Näitame, et metallid kristalliseeruvad tavaliselt ühes kolmest suhteliselt lihtsast süsteemist. Keraamilistele materjalidele, millele on omased suured erinevused nende keemilises koosseisus, on iseloomulikud ka väga suured erinevused kristallstruktuuris. Polümeersed materjalid kristalliseeruvad struktuurides, mis on vahepealsed keraamilistele materjalidele ja klaasidele. Klaasi struktuuri iseloomustab kaugema regulaarsuse puudumine s.o. klaasid on mittekristalsed. Pooljuhtmaterjalid võivad omada nii teemanti struktuuri kui ka keraamilistele materjalidele omaseid struktuure. 4.2. Ruumvõre ja ühikrakk (joonis 3.2). Tahke aine füüsikaline kristallstruktuur sõltub tema aatomite, ioonide või molekulide paigutusest ja keemilisest sidemest nende osakeste vahel. Kui aatomid või ioonid tahkes kehas on paigutatud nii, et nende järjestus kordab iseennast kõigis kolmes dimensioonis, siis
annaabi.ee 
