valdajad, mistttu olekski mttetu neile veel mingit laadi ettekirjutusi teha. Sest lisaks eksimatusele olemise ja olemapidamise asjus ktkeb Platoni teadmis- eetika endas ka teadmise ja tegevuse paratamatu seose eeldust, mis vlistab vimaluse, et keegi kes testi teab hve, ei kituks selle teadmise kohaselt. Platonlik filosoof-valitseja on korrumpeerumatu, sellise isiku vim on paratamatult iglane. Juba Politeia`st paistab aga, et Platon ei ole siiski pris lpuni veendunud, kas selliseid mittekorrumpeeruvad valitsejaid on ikka vimalik kasvatada. Hstikorraldatud riigi projektis on nimelt ette nhtud ige radikaalseid abinusid korruptsiooni ohu vastu. Platon seab kigepealt ksimuse kust tekib korruptsioon? Kui nnestuks leida korruptsiooni tekkephjused, nnestuks ehk korruptsiooni phjuste likvideerimisega hiskonnast vlja juurida ka korruptsiooni ennast. Korruptsioon tekib aga valitsejate erahuvide ja hiskonna huvide lahknemisest. Kui aga vimu teostajad nhtava maailma mjutuste pingevljas asudes
käsitleda ka loomuõigusliku traditsiooni eelkäijana õigusfilosoofias. Erinevalt hilisematest loomuõiguse teooriatest ei juhtinus mõte universaalsetest ja üleajaloolistest olemusnormidest teda aga mõttele ülemaailmsest riigist või rahvusvahelisest õigusest. Platoni jaoks on enesestmõistetavalt ainumõeldavaks ühiskonnavormiks veel polis. Juba “Politeia”`st paistab aga, et Platon ei olnud siiski päris lõpuni veendunud, kas selliseid mittekorrumpeeruvad valitsejaid on ikka võimalik kasvatada. “Hästikorraldatud riigi” projektis on nimelt ette nähtud õige radikaalseid abinõusid korruptsiooni ohu vastu. Platon seab kõigepealt küsimuse – kust tekib korruptsioon? Kui õnnestuks leida korruptsiooni tekkepõhjused, õnnestuks ehk korruptsiooni põhjuste likvideerimisega ühiskonnast välja juurida ka korruptsiooni ennast. Ta leidis, et korruptsioon tekib siis, kui valitsejate erahuvid ja ühiskonna huvid lahknevad.
kehtestada. Kogemustest on teada, et igasugune reaalne võim aja jooksul korrumpeerub. Ideaalriigis aga ei saa korruptsiooni üldse tekkida. Kehtib ju paratamatu seos: voorusetult saab käituda ainult teadmatusest, et aga valitsejad on oma teadmiste tõttu eksimisvõimetud, siis mitte-vooruslik käitumine on võimatu. Platoni filosoof-valitseja on korrumpeerumatu, tema võim on paratamatult õiglane. Politeias Platon siiski kohati kahtleb, kas mittekorrumpeeruvad valitsejad ei ole mitte täiesti võimatu, tema õpetust lootusetult kompromiteeriv mõte. Seepärast tegi ta ühiskonna huvides kahe kõrgema kihi liikmetele eraomandi ja perekonna osas tugevaid piiranguid, millest oli juttu ülalpool. Hilisperioodi teoses Seadused esitab ta ideaalriigi järel nn paremuselt teise riigi projekti, kus kõik selle riigi kodanikud on ,,seaduste orjad". Tegelikult teostavad ka seadusriigis võimu ikka valitsejad.
annaabi.ee 
