AEROOBNE GLÜKOLÜÜS glükoosi täielikuks lagundamiseks vajalik just see keskkond(areoobne). Nt närvirakud toimivad ainult aeroobsetes tingimustes. Lipiide saab energiaks kasutada ainult aeroobses keskkonnas, seetõttu on aeroobses keskkonnas lipiidide ajakulukas. ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS anaeroobsetes tingimustes tekib piimhapet (laktaati) ning moodustub 2 ATP molekuli. (Laktaadi viimine verre (happeline) viib vere pH tasakaalust välja). Laktaadi lagundajad: 50% maks, 30% mittekoormatud lihased, 10% süda, 10% neerud. (Protsessid, mis toimuvad mitokondri membraanide peal:) GLÜKOLÜÜS(tsütoplasmas)---------> TSITRAADITSÜKKEL(mitokondri maatriksis)--------- >OKSFOSFORÜÜLIMINE(mitokondri kristadel)
koormatud reguleerimisorganiks, mittetasakaalustatud organiks sest läbiv aine mõjub klapile ja tekib tasakaalustamata jõud F=S(P1-P2)=S*P S klapi ristlõike pindala. P rõhulang reguleerimisorganil. P1 rõhk enne reguleerimisorganit. P2 rõhk peale reguleerimisorganit. See jõud tähistab klapi ümberpaigutamist ja nõuab täiturmehhanismi võimsuse suurendamisest. Kasutatakse väiksemate töörõhkude puhul. Suuremate rõhkude puhul kasutatakse tasakaalustatud klappe ehk mittekoormatud klappe. P1,6Mpa P1,6MPa Selles ventiilis on kaks sadulat ja kaks klappi. Läbiv aine mõjub klappidele vastassuunas ja jõud, mis tekivad ja mõjuvad klappidele on vastassuunalised ja kompenseeruvad ja sellepärast klappide ümberpaigutusjõud on palju väiksem kui eelmises. Võib kasutada väikese võimsusega täiturmehhanisme. Kuna klapid ei ole ühesused, siis täielikku kompensatsiooni ei teki. Tekib mõni jõud ümberpaigutuseks millele lisandub veel tihendi hõõrdejõud
S klapi ristlõike pindala. P rõhulang reguleerimisorganil. P1 rõhk enne reguleerimisorganit. P2 rõhk peale reguleerimisorganit. See jõud tähistab klapi ümberpaigutamist ja nõuab täiturmehhanismi võimsuse suurendamisest. Kasutatakse väiksemate töörõhkude puhul. Suuremate rõhkude puhul kasutatakse tasakaalustatud klappe ehk mittekoormatud klappe. P1,6Mpa P1,6MPa Selles ventiilis on kaks sadulat ja kaks klappi. Läbiv aine mõjub klappidele vastassuunas ja jõud, mis tekivad ja mõjuvad klappidele on vastassuunalised ja kompenseeruvad ja sellepärast klappide ümberpaigutusjõud on palju väiksem kui eelmises. Võib kasutada väikese võimsusega täiturmehhanisme. Kuna klapid ei ole ühesused, siis täielikku kompensatsiooni ei teki. Tekib mõni jõud ümberpaigutuseks millele lisandub veel tihendi hõõrdejõud
püstsuunas kohalhoidvate soringute katkekoormus võrduma lasti kolmekordse, põiksuunas 2,1-kordse ja pikisuunas 0,9-kordse kaaluga. Lisaks tuleb arvestada, et surve tekile suureneb kiilõõtsumisel tekkivate inertsijõudude toimel 5 % võrra. See asjaolu võib vahel nõuda lasti toetuspinna suurendamist, eriti kui on tegemist silindrikujuliste lastidega. Soringute otstesse oude tegemiseks kasutatakse surveklambreid, mis tuleb igesti asetada. Klambrite selg peab olema suunatud mittekoormatud osa poole ja nendevaheline kaugus peab vrduma soringu kuuekordse läbimduga. Selliselt moodustatud oud hakkavad libisema, kui koormus võrdub 0,7 katkekoormusega. Kui soring moodustada silmusena, hakkavad klambrid libisema 1,4-kordse katkekoormuse juures. Näid: Tekile on paigutatud last mtmetega h = 1,5 m, B = 3 m, L = 4 m kaaluga 250 kN. Arvutada lasti kinnitamiseks vajalik soringute läbimõõt, kui põiki laeva asuvad soringud
annaabi.ee 
