kognitiivsed, somaatilised. Õpitud abituse esialgne mudel (Seligman & Overmier 1967) Mittesõltuvad sündmused → mittekontrollitavuse ootus → puuded: motivatsioonis – harva üritab põgeneda; õppimises – juhuslikule edule ei järgne kogemuse kasutamise katset; emotsioonides – passiivne talumine ilma emotsioonide väliste avaldusteta. Õpitud abituse ümberkujundatud mudel (Peterson & Seligman 1984) Halbu sündmusi tajutakse mittekontrollitavatena → põhjuslik seletus: globaalsus, stabiilsus, internaalsus → ootus, et mitte ükski tegu ei suuda kunagi edaspidigi tulemuste üle kontrolli saavutada → abituse sümptomid: passiivsus, kognitiivne defitsiit, kurbus, ärevus, vaenulikkus, agressiivsuse langus, isu langus, neurokeemilised muutused; haigestumiste tõus, enesehinnangu langus. VII Isiksusehäired Isiksusehäirete üldkriteeriumid Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis tavaliselt
Üheks kognitiivse dissonantsi ületamise võimaluseks saavutussituatsioonides on edu või ebaedu atributsioonid, mis aitavad inimesel säilitada nende positiivset minapilti. Kuigi sellised seletused on subjektiivsed, määravad nad suures ulatuses ära nii käitumise kui ka sellega kaasnevad emotsioonid inimeste edasises tegevuses. Enamiku edu või ebaedu atributsioone saab iseloomustada kolmest aspektist: sisemiste ja välimistena; püsivate ja ebapüsivatena; kontrollitavate ja mittekontrollitavatena. Õppimist motiveerivad kõige paremini nii edu kui ka ebaedu korral atributsioonid jõupingutusele, sest see allub õpilase sisemisele kontrollile ja on hõlpsasti muudetav. Õpiedukus ja õpimotivatsioon sõltuvad oluliselt sellest, kuivõrd näeb õpilane end kontrollivat oma õppimist. Õpilased kellel on tugev sisemine kontroll, sooritavad paremini kontrolltüid ja neil on parem õppeedukus kui niisama võimekatel, ent valdavalt välise kontrolli keskmega
Selle vastandina on äreva ootuse korral tegemist BIS poolse juhtimisega. Ärev ootus valmistab indiviidi ette igapäevaelu väljakutsetega toimetulekuks. Sellele seisundile on omane kõrge aktivatsioonitase, negatiivsed emotsioonid, abituse ja tulevaste sündmuste üle kontrolli puudumise tajumine ning muretsemine. Äreva ootuse kogemise riskiteguriteks on Barlow järgi (1) geneetilise päritoluga kõrge reaktiivsus stressile, (2) negatiivsete sündmuste tajumine ette ennustamatute ja mittekontrollitavatena; (3) heade toimetulekuoskuste puudumine ja (4) ebaadekvaatne sotsiaalne toetus. Ärev ootus mängib paanikahäirete korral vahendavat rolli. Tavaliselt käivitatakse alarmreaktsioon eluohtlikes olukordades (õige häirena), kuid ta võib ka spontaanselt (valehäirena) tekkida. Subjektiivselt on mõlemad reaktsioonid samad, kuid valehäire korral on põhjus puudu. Barlow arvates võib alarmreaktsioon olla varem kogetud stressi või hirmu tõttu ka tingitud reaktsioon
annaabi.ee 
