vastastikuse mõju tõttu. 9. Konservatiivsed jõud, mittekonservatiivsed jõud Konservatiivsed jõud on sellised, mille töö liikumisel 12 ei sõltu trajektoorist, vaid punktide 1 ja 2 asukohast ruumis. On olemas terve rida jõudusid, mille toimimise käigus mehaaniline energia hajub, muutudes teisteks energialiikudeks - näiteks soojus- või elektrienergiaks. Nii neid jõudusid ka nimetatakse - mittekonservatiivseteks 10.Mehaanilise energia jäävuse seadus Süsteemis, mille sisejõud on konservatiivsed, on välisjõudude puudumisel mehaaniline koguenergia jääv. 11.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. 12.Gravitatsiooniväli, gravitatsioonivälja tugevus, töö gravitatsiooniväljas · Gravitatsiooniseadus kirjeldab vastasmõju, st
Konservatiivne jõud- Konservatiivsed ja mittekonservatiivsed jõud. Enne kui energia jäävuse seaduse kirja paneme, täpsustame tema kehtivuse piire. Esiteks on lisaks välisjõududele olemas ka süsteemi kehade vahel mõjuvad sisejõud, mille töö tulemusel võib energia samuti muutuda. Nimelt on olemas terve rida jõudusid, mille toimimise käigus mehaaniline energia hajub, muutudes teisteks energialiikudeks - näiteks soojus- või elektrienergiaks. Nii neid jõudusid ka nimetatakse - mittekonservatiivseteks (ld. conservare -- säilitama), mõnikord ka dissipatiivseteks (ld. dissipatio -- hajuma, kaduma) jõududeks. Töö- Oleku muutust saab mõõta protsessi iseloomustava suuruse - töö abil. Järelikult tähendab oleku muutumine liikumise muutumist jõudude mõjul. Selle muutuse ulatuse mõõtmiseks on füüsikutel eriline suurus -- töö: TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega
Võimsuse ühik on vatt(W=J/s). Potentsiaalne jõuväli Kui keha on tingimustes, et igas punktis mõjutavad kehad teda jõuga, mis muutub ühest punktist teise, siis öeldakse, et keha asub jõudude väljas. Kui punkti töö on vaadeldav ainult tema lähte- ja lõppasukoha järgi, siis nim seda jõuvälja potentsiaalseks ja neid jõudusid konservatiivseteks. Jõudusid, mille töö sõltub keha poolt läbitud teest, nim mittekonservatiivseteks. Kons. jõudude töö mistahes kinnise tee korral on null. Järelikult võib potentsiaalset jõuvälja defin kui jõudude välja, mille töö kinnisel teel on null. Tõestus, et raskusjõudude väli on potentsiaalne. Igas traj punktis mõjub kehale ühesugune, vertik alla suunatud jõud P=mg. Järelikult töö on- A=P(h1-h2)=mg(h1-h2). Nagu näha töö ei sõltu teest, järelikult raskusjõudude väli on potentsiaalne. Energia jäävuse seadus
vastassuunaline. Hõõrdejõu töö: A=µNs, kus µ on hõõrdetegur, N rõhumisjõud ja s sooritatud nihe, mis võrdub sirgliikumisel teepikkusega. Hõõrdejõu töö on alati negatiivne, sest hõõrdejõud on alati liikumisele vastassuunaline. On olemas terve rida jõudusid, mille toimimise käigus mehaaniline energia hajub, muutudes teisteks energialiikudeks - näiteks soojus- või elektrienergiaks. Nii neid jõudusid ka nimetatakse – mittekonservatiivseteks. Hõõrde- ja takistusjõud. Konservatiivsed jõud on aga sellised jõud, mille töö ei sõltu jõu rakenduspunkti poolt läbitud trajektoori kujust ega pikkusest. 17. ENERGIA. POTENTSIAALNE JA KINEETILINE ENERGIA. ÜLESTÕSTETUD KEHA, DEFORMEERITUD KEHA JA LIIKUVA KEHA ENERGIA. MEHAANILINE KOGUENERGIA. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Selleks, et muuta keh energiat, tuleb teha tööd. Energiat mõõdetakse nagu töödki džaulides. Mehaanikas
annaabi.ee 
