sel juhul ei toimu arengut. Haridus on teadmine, mida iga inimene saab omandada, igaühel on selleks olemas vahend (aju), kui ta vaevub seda kasutama. Platoni arvates on oluline, et inimene kogeks midagi uut. Uute asjade kogemisega võivad tekkida kohustused, kuid see on hea kuna on oluline ,et ka inimesi piiratakse nagu piiravad seadused riigis toimuvat. Platoni arvates ei saa riiki juhtida harimatu ja tõde mittekogenud, kuna neil ei ole mingit kindlat sihti, mille poole püüelda. Samuti ei saa ka need , kellele eneseharimisele lubatakse pühenduda täielikult, kuna nad ei taha tahtlikult midagi teha , vaid loodavad , et nad saavad kergelt heale elule. Oluline on ka riigi juhtimisel , et kõigil oleks hea olla mitte ainult mingil teatul sihtgrupil. Riik, kus kõige vähem ihakavad valitseda need, kes valitsema peavad juhitakse paratamatult kõige paremini
Lihtinimese arvates on ta juba piisavalt tark ja ei ole vaja rohkem õppida. Filosoof on ainus, kes leiab et pole veel piisavalt tark ja on veel arenemis ruumi. Filosoofid on parimad polise valitsejad, sest neil on olemas piisavad teadmised polise juhtimiseks. Ilma teadmisteta ei saaks polist hästi juhtida. Veel ei huvita filosoofe maine vara. Nemad valitseksid sooviga edastada tõde ja rahva tahet. Platoni arvates ei saa riiki juhtida harimatu ja tõde mittekogenud, kuna neil ei ole mingit kindlat sihti, mille poole püüelda. Samuti ei saa ka need , kellele eneseharimisele lubatakse pühenduda täielikult, kuna nad ei taha tahtlikult midagi teha , vaid loodavad , et nad saavad kergelt heale elule. Oluline on ka riigi juhtimisel , et kõigil oleks hea olla mitte ainult mingil teatul sihtgrupil. Riik, kus kõige vähem ihakavad valitseda need, kes valitsema peavad juhitakse paratamatult kõige paremini.
seaduslik valitsus. 21.juuni 1940 A.Zdanov korraldas riigipöörde. Ta oli Stalini partei sekretär. Viidi läbi suur rahvakogunemine, rahvas nõudis valitsuse tagasiastumist. Päts oli nõus valitsust vahetama. Uus valitsus oli kommunismimeelne. Nimekiri koostati NSVL poolt. Valitsue juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. See valitsus sisuliselt müüs eesti maha. Riigikogu valimised olid ebademokraatlikud. Poliitiline platvorm. Võitis eesti töörahva liit ja koosnes poliitiliselt mittekogenud inimestest. 21,juulil 1940 muudeti ära eesti nimi:Eesti NSV- ks. See tähendas nõukogude võimu ja sotsialismi ülesehitamist. Moodustati delekatsioon mida juhtis J.Lauristin. Paluvad, et eesti saaks NSVL koosseisu. 6.aug 1940 arvatakse eesti NSVL koosseisu ja eesti kaob maailmakaardilt. 5. Saksa kallaletung NSVL-le 22.juuni 1941. Barbadossa sõjaplaan-Saksa sõjaplaan NSVL vastu. Koondas kogu oma väed NSVL piirile ning jaotas 3 ossa: Väerühmad: Nord-Leningrad, Mitte-Moskva, Süd-Kiiev
Riiki peavad juhtima need, kes on rikkad mitte rahaliselt võid selle poolest mille poolest peab rikas olema nagu hüvelisest ja targast elust. Riiki ei tohiks juhtida need, kes tahavad selle pealt nö. endale kasu teenida ehk nagu tekstis oli kerjused ja näljased. Kui võideldakse võimu pärast siis see sõda hävitab võimule pürgijad ja ka riigi. Samuti ei saa minna valitsema see kes valitsemist armastab. Veel ei saa riiki juhtida harimatud ja mittekogenud sest neil pole eesmärke, samuti ka need kes on pühendunud eneseharimisele. 8) Mis on õiglase seaduse mõte? Õiglase seaduse mõte ei ole selles, et ühel inimesel läheks väga hästi vaid, et kõigil, kes elavad riigis läheks ühtlaselt hästi. Kõik kodanikud peavad jagama üksteisega oma tulu. Need kes ise ei taha valiteda riiki valitsevad seda kõige paremini ja õiglasemalt. Õiglastele tuleb anda õiglasi käske. JAN SZAIF, Platoni koopa-võrdpilt. Tõlkinud Marju Lepajõe
seda laadi naudingute ja hõrgutiste kaudu ning pööravad hinge näo allapoole kui ta neist vabasta- tuna oleks pöördunud tõeste [asjade] poole, siis võiks samade inimeste sama [võime] näha ülima teravusega ka noid, nii nagu neid, mille poole ta on suunatud praegu." ,,Tõenäoliselt," ütles ta. [1825] ,,Ent kas pole ka see tõenäoline," jätkasin, ,,ja eelkõneldu põhjal paratamatu, et harimatud ja tõde mittekogenud ei saa kõlblikult juhtida polist, ja ka mitte need, kellel [eneseharimisele lubatakse pü- 8 Kr µ sageli terminus technicus sofistide elukutse kohta. Vrd Gorgias 447c. 9 Saava ja oleva suhte kohta vt nt Timaios 27d28a: Esiteks tuleb minu arvates teha see eristus: mis on alati olev, millel saamist [] ei ole, ja mis on alati saav, mis kunagi olev ei ole. Esimene on haaratav mõistusele mõtlemisega ja on
annaabi.ee 
