JURISDIKTSIOONI ALUSED Põhimõtted: territoriaalne mis toimub territooriumil huvi inimeste ja juriidiliste isikute riikluses passiivne riikluse põhimõte riik tahab oma kodakondsusega isikuid kaitsta riigikaitse põhimõte ka väljaspool riigi territooriumi ja mitte tema enda kodanike poolt kui takistab mingil moel universaalne põhimõte üldiselt taunitavad. Välja SAATMINE riik otsustab ja tõstab üle piiri; võib igat mittekodanikku välja saata; eiik ei ole kohustatud kodanikku vastu võtma, kui pole tema kodanik. Välja ANDMINE antakse üle isik, kes on süüdi mõistetud mingis kuriteos. Riikidevahelised kokkulepped antakse välja (erinevad alused). Ei ole kohustust välja anda, võib teha, kui tahab. Poliitilise kuriteo eest välja ei anta. IMMUNITEEDID (PUUTUMATUS) Riikidel ja teatud rahvusvaheliste isikutel teatud immuniteediõigused.
poolt kui takistab mingil moel. Välismaalane on mingi akti toime pannud(küberrünnak) universaalne põhimõte üldiselt taunitavad. Antakse igale riigile õigus nende nähtuste vastu võidelda.(Mereröövlus, inimeste vastased kuriteod jne). Riik võib vastutusele võtta isikuid, kes ei ole tema riikluses. Välja SAATMINE riik otsustab ja tõstab üle piiri; võib igat mittekodanikku välja saata; riik ei ole kohustatud kodanikku vastu võtma, kui pole tema kodanik. Välja ANDMINE antakse üle isik, kes on süüdi mõistetud mingis kuriteos.(Kes on süüdistatud või juba süüdi mõistetud) Riikidevahelised kokkulepped antakse välja (erinevad alused). Ei ole kohustust välja anda, võib teha, kui tahab kui puudub kokkulepe. Poliitilise kuriteo eest välja ei anta. Võtakse jurisdiktsiooni arvestades kannataja riiki. IMMUNITEEDID (PUUTUMATUS) 1
kodanikele ja alles siis linnaelanikele. Osad linnad, kus kodanikuks saamisele ei tehtud takistusi. Pereliikmed seotud õigusega perepea kaudu. Oli ka linnasid, kus kinnisvara omamine ja kodanikuõigused käisid koos. Suurele osale oli kodanikuks olemine kohustuseks, et saaks oma äri ajada ja linnas rahulikult elada. Kinnisvara kodanikud eelistatud seisunis. 1440 Nünbergis 14 349 kodanikku + 300 sulast/teenijat + 3000 pereliiget + 1000 mittekodanikku +1200 juuti (õiguslik eristamine). Rikkad (suurkaupmehed ja maaomanikud), jõukad (rikkad laevaomanikud, õllepruulijaõiguse omanikud, keskakaupmehed, kalevitöösturid),keskklass (vaesemad kaupmehed, healjärjel käsitöölised, õllepruulijad), vaesed ja ülejäänud. Keskaja jooksul said rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. 19 Pere pidi ise oma vigased, vaesed toitma. Linnades ka elukutselised kerjused, mõnedes linnades kerjustele ülemmäär, nt 50 kerjust
annaabi.ee 
