ja asuma kuivas kohas. Tuleb jälgida ka säilvusaega ja õiget annustamist. 1 RAVIMIKAPI SISU Järgnevalt on kirja pandud raamatu ,, Pere tervis ja esmaabi", peatükis ,, Esmaabivahendite komplekteerimine", välja toodud olulised esmaabivahendid ja proviisori Anu Hoop`i soovitused, millised ravimid võiksid kuuluda kodusesse apteeki: 1. Elavhõbe- või tigitaaltermomeeter kehatemperatuuri mõõtmiseks; 2. Plaastrid ehk kleepuvad haavakattematerjalid; 3. Mittekleepuvad haavakattematerjalid ja steriilsed marlilapid. Neid on hõlpus panna lahtistele haavadele võimaliku infektsiooni ärahoidmiseks, nad ei liibu haava külge; 4. Sidumisvahendid- erineva suurusega ja erinevat tüüpi sidemed, eriti kolmnurkrätikud ( lingsidemeks ja peahaavade jaoks), elastsed torusidemed vigastatud liigeste jaoks ning rullsidemed marlilappide kinnitamiseks ja verejooksu seiskamiseks; 5
probleeme ei tekita ka tortide ja kookide valmistamisel. Presspärm Pärmi värvus on koorekohvi taoline, olekult tahke, kergelt murduv ja mittemääriv. Maitse ja lõhn on pärmile omased. Sool Väljakeedetud sool ehk keedusool on peeneteraline ja sobib oma puhtuse ning vees kiire lahustumise tõttu küpsetamiseks paremini kui kivisool. Suhkur Valge suhkur ehk peensuhkur on värvuselt valge, puhas, ei sisalda võõrlisandeid. Kristallid on käega katsudes kuivad, pudenevad, mittekleepuvad, niiskusega 0,15%. Samuti on peensuhkur magusa maitsega, ilma kõrvalmaitseta ja lõhnatu. Rapsiõli Toiduõli on kollase värvusega, läbipaistev, setteta ja ilma heljuvate osakesteta. Õli ei ole terava lõhnaga, maitse on rapsiõlile omane ja ilma kõrvalmaitseta. Vesi Joogivesi on läbipaistev, värvitu, lõhnatu, kõrvalmaitseta ja puhas ning vastab normile. Mooniseemned Mooniseemned on pisikesed ümarad musta-hallika värvusega seemned, mis on kupardest vabastatud.
See seeditakse ning läheb seejärel käiku uue võrgu kudumiseks. Mõned ämblikuliigid ehitavad iga päev uue võrgu. VIDEO: http://www.youtube.com/watch?v=jESKFHRU_Hc 06:20‐10:04 Toidu hankimise viisi järgi jagunevad nad võrgukudujateks ehk võrkuriteks ja võrku mittekuduvateks liikideks. Kõige tavalisem võrk on tasapinnaline ümara kujuga võrk, (mille spiraalselt kleepuvaid püünisniite toetavad pikad, sirged, mittekleepuvad tuginiidid, mis suunduvad võrgu keskpaigast äärepoole nagu rattakodarad.) *Mõned ämblikud tugevdavad võrku võrgendlindiga, mida nimetatakse stablimentumiks. (Võrku kinnijäämist takistavad vahaga kaetud karvakesed) *Võrku koob ka näiteks karakurt, kes on ainuke liik, mis on inimesele väga ohtlik. Elab Kesk‐Aasias.
annaabi.ee 
