omaduste mõisted - näiteks jõgi vs ilu) Suhteline ja absoluutne (Suhteline on mõiste, kus on suhte olemasolu teise mõistega ja absoluutse mõiste sisus see tunnus puudub – inimene;ema;õpetaja vs jõgi;kirjanik) Jaatav ja eitav (Jaatavad-iseloomustavad eset mingi omaduse või suhte kauduja eitavad-iseloomustavad eset mingi liigitunnuse puudumise kaudu - suur kirjanik vs mittekirjanik) Kogu ja mittekogumõisted (Kogumõisteid-mõisted, kus ühetüübilisi mõisteid käsitletakse kui tervikut ja mittekogumõisted-nende sisu iseloomustab vastava klassi igat elementi - näiteks meeskond vs mängija) MÕISTE MAHT - esemete klass, mis sisaldub/peegeldub mõistes. Palju teisi mõsiteid sellesse mahub. Esemete klass võib olla mahult: Tühi-mida ei eksisteeri(kentaur) Lõplik- jäämegi loendama(maailmas elavad inimesed)
Ü: Ei saa teostada. M: Õ– i (¬P)–, Mõni lõbu on mittelubatud. V: (¬P) – i Õ–, Mõni mitte-(lubatud [tegevus]) on lõbu. T: (¬P) – o (¬Õ)+, Mõni mitte-(lubatud [tegevus]) ei ole mittelõbu. (VVT: Mõndagi sellest, mida keelatakse, polegi vastik. ☺ ) 5.1.4. Mõned filosoofid on kirjanikud. See on osajaatav väide F– iK–, kus F– filosoof, K – kirjanik. Ü: K– i F–, Mõni kirjanik on filosoof. M: F– o (¬K)+, Mõni filosoof pole mittekirjanik. V: Ei saa teostada. T: Ei saa teostada. 5.1.5. Ükski nõid ei ole teadlane. See on üldeitav väide N+ eT+, kus N – nõid, P – teadlane. Ü: T+ e N+, Ükski teadlane pole nõid. M: N+ a (¬T) –, Kõik nõiad on mitteteadlased. V: (¬T) – i N–, Mõni mitteteadlane on nõid. (Lim.) T: (¬T) – o(¬N)+, Mõni mitteteadlane pole mittenõid. (Lim.) (VVT: Mõnigi neist, kes pole teadlane, ei ole nõiakunstist kaugel. ☺) 5.1.6. Kõik on hea, mis hästi lõpeb
Ü: Ei saa teostada. M: խ i (¬P), Mõni lõbu on mittelubatud. V: (¬P) i խ, Mõni mitte-(lubatud [tegevus]) on lõbu. T: (¬P) o (¬Õ)+, Mõni mitte-(lubatud [tegevus]) ei ole mittelõbu. (VVT: Mõndagi sellest, mida keelatakse, polegi vastik. ) 5.1.4. Mõned filosoofid on kirjanikud. See on osajaatav väide F iK, kus F filosoof, K kirjanik. Ü: K i F, Mõni kirjanik on filosoof. M: F o (¬K)+, Mõni filosoof pole mittekirjanik. V: Ei saa teostada. T: Ei saa teostada. 5.1.5. Ükski nõid ei ole teadlane. See on üldeitav väide N+ eT+, kus N nõid, P teadlane. Ü: T+ e N+, Ükski teadlane pole nõid. M: N+ a (¬T) , Kõik nõiad on mitteteadlased. V: (¬T) i N, Mõni mitteteadlane on nõid. (Lim.) T: (¬T) o(¬N)+, Mõni mitteteadlane pole mittenõid. (Lim.) (VVT: Mõnigi neist, kes pole teadlane, ei ole nõiakunstist kaugel. ) 5.1.6. Kõik on hea, mis hästi lõpeb
annaabi.ee 
