lõppjärelduseks ning ülejäänud liikmeid nimetatakse eeldusteks. JÄRELDAMINE on protsess, mis võib siduda kokku väidete komplekti nii, et lähtutakse ühest või mitmest eeldusväitest ning jõutakse mingi ülejäänud(või eeldusena juba esinenud) väiteni-lõppjärelduseni. ARUTLUS on KEHTIV(valid) siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik, et arutluse eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Arutlusi, mis ei ole kehtivad , nimetatakse mittekehtivateks ehk KEHTETUTEKS(invalid). ARUTLUS on KORREKTNE(sound, correct) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järelikult ka lõppjäreldus) on tõesed väited. Arutlusi, mis ei ole korrektsed, nimetatakse EBAKORREKTSETEKS(incorrect). Traditsiooniline loogika püüab välja selgitada arutlemise skeemid ehk arutlusvormid, mille kehtivuse korral on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eeldusteks tõese tulemi saamine. Sellistele arutlusvormidele vastavaid
siis, kui me faktivigu ei tee. Nt „Kõik koerad on elusolendid ja ükski inimene pole koer, järelikult ükski inimene pole elusolend.“ Võib öelda, et me tegime arutledes loogikavea, ning süllogistika osas näidatakse täpselt, mida valesti tehti. D5.3. Arutlus on kehtiv (valid) siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik et arutluse eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Arutlusi, mis ei ole kehtivad, nimetatakse mittekehtivateks ehk kehtetuteks (invalid). Arutlus on korrektne (sound, correct) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järelikult ka lõppjäreldus) on tõesed väited. Arutlusi, mis ei ole korrektsed, nimetatakse ebakorrektseteks (incorrect). Kehtiv arutlus ei sisalda loogikavigu, korrektne arutlus peab lisaks veel sisaldama tõeseid eeldusi ning tõest lõppjäreldust. Loogika uurib peamiselt arutluse kehtivust, sest väidete tõesus määratakse enamasti loogikaväliselt
siis, kui me faktivigu ei tee. Nt ,,Kõik koerad on elusolendid ja ükski inimene pole koer, järelikult ükski inimene pole elusolend." Võib öelda, et me tegime arutledes loogikavea, ning süllogistika osas näidatakse täpselt, mida valesti tehti. D5.3. Arutlus on kehtiv (valid) siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik et arutluse eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Arutlusi, mis ei ole kehtivad, nimetatakse mittekehtivateks ehk kehtetuteks (invalid). Arutlus on korrektne (sound, correct) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järelikult ka lõppjäreldus) on tõesed väited. Arutlusi, mis ei ole korrektsed, nimetatakse ebakorrektseteks (incorrect). Kehtiv arutlus ei sisalda loogikavigu, korrektne arutlus peab lisaks veel sisaldama tõeseid eeldusi ning tõest lõppjäreldust. Loogika uurib peamiselt arutluse kehtivust, sest väidete tõesus määratakse enamasti loogikaväliselt
annaabi.ee 
