Need vead võivad esineda koos, aga ka üksikult. Mõlemal juhul ei jõua põhimetall korralikult üles sulada ja keevisõmblust praktiliselt ei teki. Tekkepõhjuste järgi jaotatakse defektid kahte rühma: Esimese rühma defektid on seotud metallurgiliste, termiliste ja hüdrodünaamiliste protsessidega keevitusvanni moodustamisel, kristalliseerumisel ja jahutamisel. Siia kuuluvad kristalliseerumis- ja külmapraod õmbluses ning õmbluslähedases alas, poorid, räbupesad, mittekeevitunud piirkonnad, rabedus, õmbluse tugevus ning plastsuse mittevastavus nõutavale, mittesoovitatavad muutused õmbluslähedase ala metallis. Teise rühma defektid tekivad õmbluse kujunemisel. Nende hulka kuuluvad keevitumatus, lõikumine, läbipõletus, laiendid, kraatrid, õmbluse mõõtmete vähenemine jne. Nende teket põhjustavad vale tehnoloogiline protsess või keevitusrežiim, rikkis seadmed, elektroodi vale asend õmbluse suhtes,
Välised defektid on visuaalselt avastatavad, sisemisi on võimalik avastada eriseadmete abil. Tekkepõhjuste järgi jaotatakse defektid kahte rühma: · Esimese rühma defektid on seotud metallurgiliste, termiliste ja hüdrodünaamiliste protsessidega keevitusvanni moodustamisel, kristalliseerumisel ja jahutamisel. Siia kuuluvad kristalliseerumis- ja külmapraod õmbluses ning õmbluslähedases alas, poorid, räbupesad, mittekeevitunud piirkonnad, rabedus, õmbluse tugevus ning plastsuse mittevastavus nõutavale, mittesoovitatavad muutused õmbluslähedase ala metallis. · Teise rühma defektid tekivad õmbluse kujunemisel. Nende hulka kuuluvad keevitumatus, lõikumine, läbipõletus, laiendid, kraatrid, õmbluse mõõtmete vähenemine jne. Nende teket põhjustavad vale tehnoloogiline protsess või keevitusreziim, rikkis seadmed, elektroodi vale asend õmbluse suhtes,
Asukohajärgi eristatakse välis- ja sisedefekte. Välised defektid on visuaalselt avastatavad, sisemisi on võimalik avastada eriseadmete abil. Tekkepõhjuste järgi jaotatakse defektid kahte rühma: Esimese rühma defektid on seotud metallurgiliste, termiliste ja hüdrodünaamiliste protsessidega keevitusvanni moodustamisel, kristalliseerumisel ja jahutamisel. Siia kuuluvad kristalliseerumis- ja külmapraod õmbluses ning õmbluslähedases alas, poorid, räbupesad, mittekeevitunud piirkonnad, rabedus, õmbluse tugevus ning plastsuse mittevastavus nõutavale, mittesoovitatavad muutused õmbluslähedase ala metallis. Teise rühma defektid tekivad õmbluse kujunemisel. Nende hulka kuuluvad keevitumatus, lõikumine, läbipõletus, laiendid, kraatrid, õmbluse mõõtmete vähenemine jne. Nende teket põhjustavad vale tehnoloogiline protsess või keevitusrežiim, rikkis seadmed, elektroodi vale asend õmbluse suhtes,
annaabi.ee 
