mida ettevõte kogeb finantsilistest piiratusest". Oma teadustöö käigus jõudis autor järeldusele, et tema püstitatud hüpoteesid osutusid tõeseks. Eriti kehtib see teadmiste piiratustest, autor leidis, et just nendest on võimalik üle saama ettevõtlikut käitumist kasutades, mis soodustab juba olemasolevate teadmiste rekombineerimist ning samuti on ta võimeline valla päästma loomingulised katsed, mis aktiveerivad varem mittekasutatud teadmisi. (Keupp, M.M; Gassmann, O. 2013) Kolmas artikkel annab ülevaate, et piiratuse efektiivsuse vaatepunktist saab eristada kahte puhast süsteemi, millest üks on ressursside piiratuse süsteem ja teine nõudluse piiratuse süsteem. Järgnevalt uuritakse ressursside piiratuse süsteemi. Majanduskeskond, mis töötab ressursside piiratuse põhimõtetel ei pea ilmtingimata tähendama seda, et kõiki vajalikke ressursse kasutatakse täielikult ära
loogilistesse gruppidesse lähtuvalt kulude olemusest, funktsioonist või kasutamisest ettevõttes. Eesmärgid: 1) kulude liigitamine raamatupidamise aastaaruande koostamiseks. 2) varade mõõtmiseks ja hindamiseks. 3) otsuste vastuvõtmiseks. 4) planeerimiseks, tulemuslikkuse hindamiseks. Kulude liigid: 1) Vara hindamine: Aegunud e. kasutatud (kulu kasumiaruandes käesoleval perioodil) -ja mitteaegunud e. mittekasutatud (vara bilansis, muutub kuluks kasumiaruandes järgmistel perioodidel) kulud Toote(toote kulutus on tehtud põhitegevuse protsessis seoses ostetud või müügiks toodetud varude soetamisega) -ja perioodikulu(perioodi kulutused kajastatakse kuluna tekkimise perioodi kasumiaruandes sõltumata sellest, kas aruandeperioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted müüakse ära või mitte) Tootmiskulude elemendid 2) Kulud otsustusprotsessi tarvis:
soojamajanduses oli suur) tuli päevakorda turvas, kui kohalik ja suhteliselt odavam kütus. Linnad ehitasid katlamaju ümber turba kasutamiseks. Võeti suuri laene soojamajanduse arendamiseks (Tartus). Arengukavades nähti turba osatähtsuse kasvu energeetika bilansis. Masinaehitusfirmades konstrueeriti ja ehitati uusi tükkturba tootmise masinaid. Praegu kasutatavad turbamaardlad moodustavad ligikaudu 1% Eesti soode pindalast, ammendunud ja mittekasutatud turbavälju on ligikaudu 2% soode pindalast. 11. Eestimaal algas turba tootmine suuremas ulatuses 18. saj lõpul seoses mõisates viinapõletamise algusega. See hävitas palju metsi. 1796 aastal oli metsasus 28 %. See põhjustas mitmel pool küttenappust ning mitmes piirkonnas tekkis vajadus kütteturba järele. 1789. a. ilmunud Hupeli töös räägitakse turba kasutamisest viinavabrikutes ja rehetubades. Ka talumehed hakkasid turvast lõikama. 1792. a. asutatud Liivimaa
annaabi.ee 
