Eesti Vabariigi iseseisvus, tunnistas NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikuks selle kehtestamisest alates ning kuulutas välja üleminekuperioodi ja Eesti Vabariigi taastamise. Perioodi 1988-1991 Eesti ajaloos võib nimetada ka ,,seaduste sõja" perioodiks. Selles sõjas kasutas Eesti küllalt oskuslikult ja efektiivselt ära need legaalsed võimalused, mis oli jäetud nõukogude võimu poolt demokraatia demonstreerimiseks, kuid mõeldud tegelikkuses mittekasutamiseks. Kokkuvõtte avas see tee omariikluse taastamisele konstitutsionalismile ja demokraatiale kohasel rahumeelsel viisil. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib eristada kolme Eesti Vabariigi seadust, mis eelnesid 1992.aasta EV põhiseadusele. Neid võib lühidalt iseloomustada järgmiselt: I Põhiseaduse tunnusejooned: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas-teostas võimu valimiste, rahvaalgatuste, rahvahääletuse kaudu; seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline riigikogu,
990 inimese küsitlemisena vanuses 15-74 selgus, et 40% on arvutiga kokku puutunud, 5% peredest on kodus arvuti, 72% peab piraattarkvara kasutamist ebaeetiliseks, 70% peab seda seaduserikkumiseks. 42% eraettevõtjatest, 46% õpilastest ja üliõpilastest ning 25% teistest inimestest (juhid, spetsialistid, tavatöötajad ja töötud) oli valmis soetama omale piraattarkvara. Seega on Eesti inimene küllaltki teadlik piraatlusest ja selle eetilisusest, ent kiusatus on liiga suur mittekasutamiseks. Aeg on edasi läinud, ja kindlasti kasvanud nii arvutikasutajate arv kui ka kodus olevate arvutite hulk, ent kindlasti on samamoodi kasvanud ka piraatlus, eriti noorema põlvkonna suure mänguhimu ja mängude vahetamisega. Eesti arvutiomanik kulutab tarkvara ostuks isegi vähem raha, kui nt. sloveen. Sloveen kulutab keskmiselt 1400 krooni aastas, eestlane 350. Kui vaadata arenenud riike, siis võib näha, et saksa arvutiomanikud võivad omale lubada 11000 krooni eest programme
tunnistas NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikuks selle kehtestamisest alates ning kuulutas välja üleminekuperioodi ja Eesti Vabariigi taastamise. Perioodi 1988-1991 Eesti ajaloos võib nimetada ka ,,seaduste sõja" perioodiks. Selles sõjas kasutas Eesti küllalt oskuslikult ja efektiivselt ära need legaalsed võimalused, mis oli jäetud nõukogude võimu poolt demokraatia demonstreerimiseks, kuid mõeldud tegelikkuses mittekasutamiseks. Kokkuvõtte avas see tee omariikluse taastamisele konstitutsionalismile ja demokraatiale kohasel rahumeelsel viisil.18 2.2.3 1992. a. põhiseadus Riigipöördekatse Moskvas viis Eesti Ülemnõukogu vältimatu vajaduseni ennetavalt legitimeerida riigivõim ning seega iseseisvuse väljakuulutamiseni 20. augustil 1991. a. Selle otsuse riikliku iseseisvuse väljakuulutamisest nägi ette ka Põhiseaduse Assamblee moodustamise põhiseaduse väljatöötamiseks
annaabi.ee 
