RIIGIKOHTUNIKE VILLU KÕVE, PEETER JEROFEJEVI JA HENN JÕKSI ERIARVAMUS ÜLDKOGU OTSUSELE9 Riigikohtunikud Villu Kõve, Peeter Jerofejev ja Henn Jõks ei nõustu maakohtu arvamusega sellest, et KarS § 872 lg 2 on otsuses toodud põhjusel põhiseadusega vastuolus ja tuleb tunnistada kehtetuks. PS § 20 lg 1 tagab igaühele põhiõiguse vabadusele. Sama tuleneb ka EIÕK art 5 lg 1 esimesest lausest. Karistusjärgne kinnipidamine on KarS § 87 2 lg 1 järgi mittekaristuslik mõjutusvahend, mille peamine eesmärk on takistada uute kuritegude toimepanemist teise isiku füüsilist, psüühilist või seksuaalset puutumatust raskelt ohustanud või kahjustanud kuriteos süüdi mõistetu poolt, kell puhul on alust arvata, et ta võib vabaduses viibides panna toime uusi samalaadseid kuritegusid. Sellel on preventiivne eesmärk teiste isikute kaitseks. Isikuvabadus ei ole ainus põhiõigus teatud juhtudel ei kaalu teistele isikutele ohtliku isiku vabadusõigus
Vähemalt sama oluline, kui karistusjärgse kinnipidamise määramise eeldused ning kohaldamise tingimused, on ka küsimus selle lõpetamisest, mida reguleerib KarS-i § 87³ ning mille kohaselt rakendatakse meedet isiku ohtlikkuse äralangemiseni. Lõpetamise määrab kohus, peale mida rakendatakse isiku suhtes kaheteist kuulist kuni kolme aasta pikkust käitumiskontrolli, mis on sarnaselt karistusjärgsele kinnipidamisele teine uus mittekaristuslik meede ühiskonna turvalisuse tagamiseks. Lõpetamise otsusele eelneb karistusjärgse kinnipidamise põhjendatuse kontroll, mida teostab karistusjärgse kinnipidamise täitmise 19 Autor peab vajalikuks selgitada, et karistusjärgselt kinnipeetavat loetakse peale tema vabastamist tingimisi vabastatuks, kuna pärast vabastamist ei saa ta lõplikult vabaks, vaid allub alati sarnaselt nö tavakaristusest tingimisi vabastamisega käitumiskontrolli nõuetele
20 süüdivad. Samuti ei peeta preventiivseks vahistamiseks rehabiliteerivate meetmete või mingi teraapia kasutamist kurjategijate suhtes ajal, kui nad kannavad vabadusekaotuslikku karistust. Korduvalt on väidetud, et kuna karistusjärgse kinnipidamise eesmärgiks on reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, ei saa seda meedet pidada karistuseks, vaid selle sisu on mittekaristuslik. Sellise lähenemise pooldajad väidavad, et kriminaalkorras karistamine baseerub süüdimõistmisel kuriteo eest. Karistusjärgne kinni- pidamine baseerub tulevaste kuritegude prognoosil, mistõttu pole tegemist kriminaalkaristusega.*8 Just niisuguse argumentatsiooniga on püütud vastata kriitikale karistusjärgse kinnipidamise kui sanktsiooni pihta, et seeläbi tõrjuda rohkeid ja kaalukaid argumente selle vastu. Ka Eesti seadusetäienduste eesmärgina on
annaabi.ee 
