Vee karedus Looduslik vesi võib sisaldada lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisooli. Sellist vett nimetatakse karedaks veeks. Kareda veega on halb pesta, sest karedas vees seep ei vahuta.Eristatakse kahte tüüpi vee karedust: karbonaatset ehk mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jäävat karedust. Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): · Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O · Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2
karbonaadid, mis sadenevad välja ja muutuvad lahustumatuteks ühenditeks vee keetmisel. 2. Püsiv karedus. Seda põhjustavad Ca- ja Mg-sulfaadid, fosfaadid, kloriidid ja nitraadid (osaliselt ka karbonaadid), mis vee keetmisel välja ei sadene. 3. Üldkaredus. See on kõigi Ca- ja Mg-ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mg- ioonide kontsentratsioon vees. 4.Karbonaatset (arvutatav vesinikkarbonaat- ja karbonaatioonide sisalduse järgi) 5.Mittekarbonaatset karedust(üld- ja karbonaatse kareduse vahe); viimast põhjustavad peamiselt sulfaadid ja kloriidid. Vee karedust mõõdetakse: 1. Milligrammekvivalentides (mg-ekv liitri vee kohta). 1 mg-ekv vastab 20,04 mg Ca või 12,16 mg Mg sisaldusele 1 liitris vees (Ca ja Mg ekvivalentkaalud = poolega nende aatomkaalust). Vesi üldkaredusega kuni 3,5 mg-ekv/l on pehme vesi. Vesi üldkaredusega 3,5-7 mg-ekv/l on keskmise karedusega ja vesi üldkaredusega 7-10 mg-ekv/l on kare vesi
Magneesiumi on vaja taimede fotosünteesiks. Karedaks veeks (kaev, allikas, meri) nimetatakse vett, mis sisaldab märgatavas koguses kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Seal seep ei vahuta, tekib hoopis helbeline sade. Eristatakse karbonaatset ehk mööduvat (põhjustatud kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest vees, väheneb kuumutamisel, kuid tekib katlakivi, mis vähendab soojusjuhtivust ja võib tekitada ummistusi) ja mittekarbonaatset ehk jäävat vee karedust (põhjustatud teistest sooladest, ei kao kuumutamisel). Pehme vesi ei sisalda lahustunud kaltsium- ja magneesiumühendeid (vihm, lumi, jõgi, järv). Vee pehmendamiseks nimetatakse vee kareduse vähendamist (kuumutamine, destilleerimine, ioniidid).
NaHCO3- söögisooda, ehk naatriumvesinikkarbonaat Tähtsamaid ühendeid Kaltsium- ja magneesiumoksiid on aluseliste omadustega valged tahked ained. CaO-kustutamata lubi, MgO-kustutatud lubi. Nii kaltsium kui magneesiumoksiid reageerivad energiliselt hapetega. CaCO3*MgCO3- dolomiit. CaSO4* H20-kips Vee karedus Niisugust vett mis sisaldab märgatavas koguses Ca2+ ja Mg2+ ioone, nim. Karedaks veeks. Karedas vees seep ei vahuta. Eristatatkse karbonaatset eh mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jääv karedus. Jääv karedus on põhjustatud teistest vees lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumisooladest (kloriididest jt.)Niisugune karedus vee kuumutamisel ei kao. Mööduv karedus on põhjustatud kaltsiumi ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisel vees. Katlakivi on karbonaatidest koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel (keetmisel). Pehme vesi on vesi, mida iseloomustab väike või olematu kaltsiumi- ja
Katlakivi peamine koostisosa on CaCO3, ent pruuni värvusega katlakivi kiht sisaldab ka raud(III)oksiidi - Fe2O3. Katlakivikiht rikub kuumutus- ja keetmisnõusid, halvendades nende soojusjuhtivust. Eriti kahjulikult mõjub see suurtele kateldele ja veeboileritele, kuna see põhjustab nendeülekuumenemist ja energiakulu suurenemist. Veetorustikes võib rohke katlakivikiht tekitada ohtlikke ummistusi. Katlakiviga kaetud küttekeha ja toru sisepind Mittekarbonaatset ehk jäävat karedust põhjustavad teised magneesiumi ja kaltsiumi vees lahustuvad soolad, nagu näiteks kloriidid, sulfaadid jm. Niisugune karedus ei kao vee kuumutamisel ega keetmisel. 2.7.2 Vee pehmendamine Vees esinevate karedust põhjustavate kaltsium- ja magneesiumioonide sisalduse vähenamist vees nimetatakse vee pehmendamiseks. Mööduvat karedust saab kõrvaldada vee pikemaajalisel keetmisel. Nii mööduvat kui ka jäävat karedust saab eemaldada vee destilleerimisel
mitmeid protsesse, sealhulgas südame tööd. Magneesiumi on vaja taimede fotosünteesiks. Karedaks veeks (kaev, allikas, meri) nimetatakse vett, mis sisaldab märgatavas koguses kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Seal seep ei vahuta, tekib hoopis helbeline sade. Eristatakse karbonaatset ehk mööduvat (põhjustatud kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest vees, väheneb kuumutamisel, kuid tekib katlakivi, mis vähendab soojusjuhtivust ja võib tekitada ummistusi) ja mittekarbonaatset ehk jäävat vee karedust (põhjustatud teistest sooladest, ei kao kuumutamisel). Pehme vesi ei sisalda lahustunud kaltsium- ja magneesiumühendeid (vihm, lumi, jõgi, järv). Vee pehmendamiseks nimetatakse vee kareduse vähendamist (kuumutamine, destilleerimine, ioniidid). MOLAARARVUTUSED: 1. Ülesande alusel koostatakse reaktsioonivõrrand ja tasakaalustatakse see. 2. Kui pole antud aine moolide arvu, siis tuleb see leida kolme moolide leidmise valemi abil (n=m/M; n=V/Vm; n=N/Na) 3
Enamikule nõudmistele (välja arvatud külmumistemperatuur ja auruvus) vastab vesi. Peale vee on kasutusel veel külmakindlad jahutusvedelikud - antifriisid. Vesi Vesi on hea soojusjuhtivuse ning küllalt suure soojusmahutavusega. Tema puuduseks on kõrge külmumistemperatuur, madal keemistemperatuur ning katlakivi tekkimise oht. Katlakivi tekib karedast veest. Vee karedus on tingitud mitmesuguste soolade sisaldusest. Eristatakse karbonaatset (mööduvat) karedust ja mittekarbonaatset (jäävat) karedust. Karbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid [ Ca (HCO3)]2 ja [Mg(HCO3)2]. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad.. Magneesiumkarbonaat ühineb omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab jahutusvee kanaleid. Mittekarbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid
Enamikule nõudmistele (välja arvatud külmumistemperatuur ja auruvus) vastab vesi. Peale vee on kasutusel veel külmakindlad jahutusvedelikud - antifriisid. Vesi Vesi on hea soojusjuhtivuse ning küllalt suure soojusmahutavusega. Tema puuduseks on kõrge külmumistemperatuur, madal keemistemperatuur ning katlakivi tekkimise oht. Katlakivi tekib karedast veest. Vee karedus on tingitud mitmesuguste soolade sisaldusest. Eristatakse karbonaatset (mööduvat) karedust ja mittekarbonaatset (jäävat) karedust. Karbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid [ Ca (HCO3)]2 ja [Mg(HCO3)2]. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad.. Magneesiumkarbonaat ühineb omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab jahutusvee kanaleid. Mittekarbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid
annaabi.ee 
