Need põhinevad suulisel traditsioonil. Neis leitud erinevused näitavad, kuidas kristlased rakendasid oma elus Jeesuse õpetust. Matteuse evangeelium: Sümboliks on inimnägu või figuur. Evangeelium valmis enne 1. sajandi lõppu. Markuse evangeelium: Sümboliks on lõvi. Seda on peetud konarliku stiili ja värvikate detailide tõttu vanimaks. Kirjutatud 65-75 pKr. Luuka evangeelium: Sümboliks on tiivuline härg. Kirjutatud 70. aasta paiku ning keskendub mittejuutidest lugejate vajadustele. Johannese evangeelium: Sümboliks on kotkas. Tõenäoliselt pärineb see 1. sajandi lõpust, kuid seda on peetud ka varasemaks. Pole võimalik kirjutada Jeesuse elulugu, sest evangeeliumid keskenduvad tema kuulutusele- neile kolmele aastale, mil ta oli ringi rändav õpetaja. Need kujutavad teda õpetajana, kes rääkis Jumala tegudest maailmas. Jeesus rääkis Jumala võimust, kuid ka kaastundest, iseäranis patte andeks andes ja uut elu luues. Jeesust kujutatakse
Need põhinevad suulisel traditsioonil. Neis leitud erinevused näitavad, kuidas kristlased rakendasid oma elus Jeesuse õpetust. Matteuse evangeelium: Sümboliks on inimnägu või figuur. Evangeelium valmis enne 1. sajandi lõppu. Markuse evangeelium: Sümboliks on lõvi. Seda on peetud konarliku stiili ja värvikate detailide tõttu vanimaks. Kirjutatud 65-75 pKr. Luuka evangeelium: Sümboliks on tiivuline härg. Kirjutatud 70. aasta paiku ning keskendub mittejuutidest lugejate vajadustele. Johannese evangeelium: Sümboliks on kotkas. Tõenäoliselt pärineb see 1. sajandi lõpust, kuid seda on peetud ka varasemaks. Õhtusöömaaeg Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi. Seda õhtusöömaaega esitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või õhtusöömaajaks.
Need põhinevad suulisel traditsioonil. Neis leitud erinevused näitavad, kuidas kristlased rakendasid oma elus Jeesuse õpetust. Matteuse evangeelium: Sümboliks on inimnägu või figuur. Evangeelium valmis enne 1. sajandi lõppu. Markuse evangeelium: Sümboliks on lõvi. Seda on peetud konarliku stiili ja värvikate detailide tõttu vanimaks. Kirjutatud 65-75 pKr. Luuka evangeelium: Sümboliks on tiivuline härg. Kirjutatud 70. aasta paiku ning keskendub mittejuutidest lugejate vajadustele. Johannese evangeelium: Sümboliks on kotkas. Tõenäoliselt pärineb see 1. sajandi lõpust, kuid seda on peetud ka varasemaks. Õhtusöömaaeg Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi. Seda õhtusöömaaega esitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või õhtusöömaajaks.
3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti kristlus lubatud usundiks. 392. aastal keelati rooma vanad usukombed ja ristiusust sai riigiusk. Eri vooludena võib juba varakristluses näha nn juudikristlust ja nn paganakristlust ( mittejuutidest kogudusi). Tänapäeval on ristiusu põhiharudeks õ i g e u s k, k a t o l i i k l u s ja p r o t e s t a n t i s m. Idapoolse ja läänepoolse kiriku teineteisest eemaldumine oli pikemaajaline protsess. Rooma riik jagunes kaheks osaks. Läänes kujunes kirikukeeleks ladina, idas aga kreeka ( hiljem kirikuslaavi) keel. Läänes oli vaieldamatu kiriklik ülemvõim Rooma paavstil. Idas omas enam autoriteeti Konstantinoopoli patriarh, kuigi mitmed patriarhaadid olid iseseisvad.
annaabi.ee 
