Erapooletuse nõue tähendab, et president tegutseb üldistes huvides. Arvestada tuleb ka tänapäeva demokraatlike riikide praktikat. Demokraatlikes riikides, kus riigipeal on vetoõigus, kasutatakse mittejuriidilistele motiividele tuginevat vetot haruharva. Selle põhjuseks on, et vetoõigust kasutav riigipea vastandab ennast ainuisikulise riigiorganina kollektiivsele seadusandjale. Sellist vastandamist ei peeta kooskõlas olevaks tänapäevaste arusaamadega demokraatiast. Samuti võib mittejuriidilistel motiividel kasutatav veto takistada parlamendi enamuse poliitilise programmi teostamist. Vabariigi Presidendi ametiseisundist tulenevalt võiks mittejuriidilistel kaalutlustel kasutatav veto olla vahend, mida kasutatakse üldistes huvides erakorralistel juhtudel. 69. Vabariigi Presidendi valimise üldskeem – kes valib, kellel on õigus kandidaate üles seada, mitu vooru, milline on nõutav häälteenamus? Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas
muudatusettepanekuid teha üksnes fraktsioon või alatine komisjon. Kolmas lugemine toimub analoogselt teise lugemisega. Oluline erinevus on, et kolmandal lugemisel tohib eelnõu kohta sõna võtta üksnes fraktsiooni või komisjoni selleks volitatud esindaja. Kolmandal lugemisel otsustatakse seaduse vastuvõtmine. Seadused kuulutab välja president. Võib jätta välja kuulutamata juriidilistel (põhiseadusega vastuolu) või mittejuriidilistel põhjustel. Kõige tähtsam seadus on loomulikult põhiseadus ja ükski õigusakt ei tohi sellega vastuolus olla. Kõige tähtsamad seadused, mille vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust (50% pluss üks hääl): 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Vabariigi Valitsuse seadus; 7) riigieelarve seadus; 8) erakorralise seisukorra seadus
Kui aga presidendi taotlus rahuldatakse, siis tunnistatakse seadus põhiseaduse vastaseks, mitte aga kehtetuks. Kehtetuks ei saa kohus väljakuulutamata seadust tunnistada, sest see pole veel jõustunud. Põhiseadus ei täpsusta, missugustel motiividel võib president jätta seaduse välja kuulutamata. Sellised motiivid võivad olla nii õiguslikud kui ka poliitilisest otstarbekusest tulenevad. Seni ei ole president otseselt mittejuriidilistel motiividel jätnud seadusi välja kuulutamata. Mittejuriidiliste motiivide kasutamine on iseenesest võimalik, kuid sel juhul vastandaks president iseennast kui ainuisikulist riigiorganit kollegiaalsele seadusandjale. Seda ei peeta demokraatlikuks, seetõttu võib mittejuriidiliste motiivide kasutamine kõne alla tulla ainult väga erandlikel juhtudel. 63
annaabi.ee 
