Riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist, annab PS presidendile kontrolliõiguse Riigikogus vastu võetud seaduste suhtes ja suspensiivse veto õiguse. PS nõuab, et seaduse välja kuulutamata jätmise otsus peab olema motiveeritud, jätab aga lahtiseks, millised on seaduse välja kuulutamata jätmise lubatavad motiivid. Põhjused võivad olla nii juriidilised kui ka mittejuriidilised Ometi oleks väär järeldada, et Vabariigi President on seaduse välja kuulutamata jätmise mittejuriidiliste kaalutluste valikul täiesti vaba. Piirid seab juba PS § 81, mille järgi Vabariigi President tõotab ametisse astumisel kasutada talle antud võimu erapooletult. Erapooletuse nõue tähendab, et president tegutseb üldistes huvides. Arvestada tuleb ka tänapäeva demokraatlike riikide praktikat. Demokraatlikes riikides, kus riigipeal on vetoõigus, kasutatakse mittejuriidilistele motiividele tuginevat vetot haruharva. Selle põhjuseks on, et vetoõigust kasutav
Veto kasutamise põhjused võivad olla nii juriidilised kui ka mittejuriidilised. PS § 107 lõikest 2 ei selgu, millistel põhjustel võib Vabariigi President seaduse välja kuulutamata jätta. Seega võib järeldada. Et presidenti ei piira seaduste väljakuulutamata jätmisel üksnes juriidilised põhjused, vaid ta võib tugineda ka muudele kaalutlustele, s.t. tal on poliitilise veto õigus. Tulenevalt § 107 lõikest 3 peab president mittejuriidiliste kaalutluste puhul arvestama sellega, et kui Riigikogu võtab seaduse muutmata kujul uuesti vastu, peab Vabariigi president selle välja kuulutama. PS järgi saab ta Riigikohtusse pöörduda üksnes seaduse oletatava vastuolu korral PS-ga. 3.2. ametiisikute ametisse nimetamine (§ 78 p-d 2, 10, 12, 13 ja 14) Vabariigi President nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti
kehtetuks. Kehtetuks ei saa kohus väljakuulutamata seadust tunnistada, sest see pole veel jõustunud. Põhiseadus ei täpsusta, missugustel motiividel võib president jätta seaduse välja kuulutamata. Sellised motiivid võivad olla nii õiguslikud kui ka poliitilisest otstarbekusest tulenevad. Seni ei ole president otseselt mittejuriidilistel motiividel jätnud seadusi välja kuulutamata. Mittejuriidiliste motiivide kasutamine on iseenesest võimalik, kuid sel juhul vastandaks president iseennast kui ainuisikulist riigiorganit kollegiaalsele seadusandjale. Seda ei peeta demokraatlikuks, seetõttu võib mittejuriidiliste motiivide kasutamine kõne alla tulla ainult väga erandlikel juhtudel. 63 Teine seaduse väljakuulutamata jätmise motiivistik on juriidiline
annaabi.ee 
