Psühholoogia ekspertiisist Sissejuhatus. Kuriteo asjaolude väljaselgitamise täielikkus ja põhjalikkus sõltub eelkõige kriminaalmenetluses osalevate juristide (uurija, prokurör, advokaat, kohtunik) ametialastest (professionaalsetst) oskustest. Samal ajal sõltub aga resultaat sellest, millisel määral kasutatakse kriminaalmenetluses mittejuriidilisi eriteadmisi, mis ei ole üldlevinud ja ei kuulu õiguse valdkonda. Erialaste teadmiste kasutamine kriminaalmenetluses saab toimuda ainult täpselt õiguslikult määratletud raamides. Oleme oma loengutes vahepealsetel aastatel psühholoogia eriteadmiste osa mitte käsitlenud, kuna selles valdkonnas toimus Eestis intensiivne uute seaduste loomise ja vastuvõtmise protsess ning seetõttu ei olnud võimalik piisavalt täpselt toimuvat analüüsida.
Selleks on pädev üksnes valitsus ja parlament. Kui president on andnud seaduse jõuga seadluse, siis peab Rkogu vastu võtma sellise seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse. Ka selliste seaduste väljakuulutamine on presidendi pädevuses. Seadluse tühistamise seaduse võib ta aga jätta välja kuulutamata ainult juriidilistel motiividel. Vastupidisel juhul muutuks tühistamise seadus üsna mõttetuks. Kõikidel juhtudel, kui president kasutab mittejuriidilisi motiive, peaks ta vältima erapoolikust/erakondlikkust. Nimelt peab ta oma ametivande kohaselt täitma oma ülesandeid erapooletult. Vabariigi Valitsus § 1 VV koosseis, valitsuse ja selle liikmete volituste tekkimine ja lõppemine, valitsuse liikme asendamine Seda valdkonda reguleerivad peale põhiseaduse Riigikogu kodukorra seadus ja VV seadus. Valitsuses saab olla kokku mitte üle 15 liikme, kelle hulka kuuluvad peaminister ja ministrid.
aga lood sanktsiooni meevimatusega üldse õigusnormi juures, selles suhtes lähevad traditsionalistide arvamused lahku. Sanktsiooni meevimatust jaatav seisukoht peab kas 3(141) käsitama n.n. normae imperfectae kui mitteõiguslikke norme* või laiendama sanktsiooni 4(142) mõistet niivõrd, et see haaraks ka mittejuriidilisi sanktsioone* . Sanktsiooni 5(143) meevimatust eitav seisukoht pääseb mööda* sellest dilemmast. Kuigi ta on ühe vahendi võrra vaesem (sanktsioon kui õigusnormi mõistet piiritlev tunnus) õigusnormi mõiste määratlemisel, on ta väärtuseks, et tal puudub üks takistus anda nimetatud mõistele otstarbekohast mahtu, saades käsitada õigusnormidena ka sanktsioneerimatuid norme,