budistlikust kogukonnast ja stuupa, mis sümboliseerib Buddha surma ja Nirvaanat. Nagu üldse India kunstis on kujutised tuletatud loodusest, kuid enamasti on nad sümbolväärtusega ja väljendavad religioosseid ideid ja kontseptsioone. Eriti kenad on lille, linnu ja loomade reljeefid, mis näitavad indialaste lähedust loodusele. Uskudes hinge rändamisse ja taassündi putuka, taime või loomana, ei näinud indialased nii suurt erinevus inimese ja mitteinimese vahel kui näiteks läänemaailma elanikud. Juba ainuüksi vorm ise on täis elu, sarnanedes loodusele, kuid oli esteetilistel põhjustel üldistatud ja lihtsustatud. Nagu varemgi kombeks, on pind ühtlaselt täidetud, jätmata kohtagi tühjaks see viitab, et india reljeefkunsti traditsioon kasutas algselt materjalina puitu, mis sobib rohkem sellise pinnakäsitlusega. Seda oletust toetab ka stuupa värava ja piirdeaia konstruktsioon, mis on eriti iseloomulik puitarhitektuurile.
teerib või arvatakse eksisteerivat üle reaalse inimkogemuse. 11.2 Üleloomulikud jõud 11.2.1 Mitteisikuline Mitteisikuline üleloomulik jõud on jõud, millega võivad olla seotud paigad või asjad. Näiteks mana kontseptsioon Polüneesias ja Melaneesias — mingites kindlates as- jades on vägi (mana), mis võib asja siseneda või lahkuda. 11.2.2 Isikuline Personifitseeritud üleloomulike jõudude hulka kuuluvad jumalused, vaimud, hinged nii inimese- kui mitteinimese kujul. Üldiselt on tegemist lihtsalt teatava kujuga, mille abil kujutletakse üleloomulikke jõude. Jumalused — tavaliselt lihtinimestest kauged võimukad olendid. Jumalad on tähtsai- mad üleloomulikud jõud nii monoteistlikus kui polüteistlikus religioonis. Sageli jääb peajumal inimestele kaugeks (näit Indias Brahma. Sageli kontrollivad jumalused mingit osa universumist (Zeus, Poseidon). Ühis- kondades, kus meestel on rohkem võimu, on jumalad maskuliinsed
viis jumalatele või deemonitele meelt mööda olla. Võttes arvesse ka asjaolu, et surev olend toodab külluses adrenaliini ja muid biokeemilisi aineid, tekib nende kõigi koosmõjul võimas kombinatsioon. Kuna valge maag soovib inimese tapmisele järgnevatest probleemidest hoiduda, ohverdab ta tseremooniate käigus südamerahuga loomi, linde ja muid ,,madalamaid" olendeid. Tundub, et vastupidiselt tavalistele inimestele ei tunne need haletsusväärsed vagatsejad mingit süüd mitteinimese elu võtmise pärast. Asja tuum peitub aga järgnevas: kui maag on oma nime vääriline, on ta piisavalt osav vabastamaks vajaliku jõu omaenese kehast selle asemel, et kasutada tõrgest ja vääritut ohvrit. Vastupidiselt kõigile kehtivatele maagiateooriatele ei toimu jõu vabanemine mitte verevalamisel, vaid olendi agooniahoogudel. Samasugune bioenergia vallandumine toimub ükskõik milliste emotsioonide ekstreemse kulminatsiooni, näiteks orgasmi, pimeda viha,
Need on arusaamadeks inimelu seaduspäraselt järgnevatest etappidest, eluperioodidest. Ühest ajast või elu arenguetapist teise aitavad siirduda rituaalid. Räägitakse nn. üleminekuetappidest Ülesanne: Mõtlemiseks: Milliseid üleminekuetappidega seotud rituaale sinu elus on olnud ja mida on nad tähendanud? Soomlaste elutee (-kaare) etapid Vanal ajal jaotati soome laste elu viieks osaks: mitteinimese osa, imev inimene, varajane lapsepõlv, varajane noorus ja noorus. Laps sündis maailma mitteinimesena, endale ja keskkonnale ohtlikuna. Kristlikul ajal puhastas ristimine või palve lapse ja liitis ta ühiskonnaga. Katsikul käimine ja hambaraha maksmine viitas ühiskonna soovile võtta uus tulija omaks. Rinnast võõrutamise järel, oli 12aastane laps iseseisev isik.