-potentsiaal võib väheneda kuni nullini. Sellist -potentsiaali 0-olekut nimetatakse süsteemi isoelektriliseks olekuks. 2) Lisataval elektrolüüdil ei ole olemasolevate ioonidega samasuguseid ioone. Antud juhul võib toimuda kolloidosakese vastasioonide väljavahetamine äsjalisatud elektrolüüdi ioonidega. Kui ühe- või kahevalentsed ioonid vahetuvad välja näiteks kolmevalentsetega, võib seejuures -potentsiaali märk muutuda isegi vastupidiseks. Mitteindiferentsed elektrolüüdid sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. Kui selleks iooniks on potentsiaali määrav ioon, siis sellise elektrolüüdi kontsentratsiooni tõstmine võib tõsta kolloidosakese potentsiaali 0 (vaata järgnevat joonist). Lisatava potentsiaalimäärava iooniga paaris olev ioon, mis on samanimeline vastasiooniga, on omakorda võimeline kaksikkihti kokku suruma. Väikese koguse mitteindiferentse elektrolüüdi lisamisel ilmneb loetletud
nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse - potentsiaaliks. Indiferentsed elektrolüüdid: on elektrolüüdid, millistel ei ole ioone, millised võiksid asetuda kolloidosakese tuuma kristallvõresse. Kuna vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse kokku ja selle tagajärjel -potentsiaal alaneb. Mitteindiferentsed elektrolüüdid: sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. -potentsiaal esialgu tõuseb 0 tõusu tõttu, ja läbinud maksimumi, hakkab langema. 23. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine 24. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks. Võrreldes molekulaarsete süsteemidega (näiteks elektrolüütide lahused) on
Indiferentsed elektrolüüdid on elektrolüüdid, millistel ei ole ioone, millised võiksid asetuda kolloidosakese tuuma kristallvõresse. Kolloidsüsteemide koaguleerimiseks kasutatakse praktikas just indiferentseid elektrolüüte. Indiferentsed elektrolüüdid ei muuda oluliselt kolloidosakeste potentsiaalihüpet. Kuna aga vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse kokku ja selle tagajärjel -potentsiaal alaneb. Mitteindiferentsed elektrolüüdid sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. Kui selleks iooniks on potentsiaali määrav ioon, siis sellise elektrolüüdi kontsentratsiooni tõstmine võib tõsta kolloidosakese potentsiaali. Mikroheterogeensete süsteemide üldiseloomustus Kui kolloidosakestel serva mõõde l on vahemikus ~1 100 nm, siis mikroheterogeensed osakesed on suuremad: peenestusastmega. Erinevalt kolloidosakestest puudub paljudel jämedispersetel osakestel elektriline kasikkiht
Kui see saab monomolekulaarselt täis, siis potentsiaal tõuseb 1st 2ni. Kui gamma maksimum ehk monomolekulaarse kihi täituvusaste muutub üheks, siis edasisel kontsentratsiooni suurenemisel suureneb vastasioonide kontsentratsioon, mis surub kaksikkihi kokku ning seda näitab kolmas. Esmalt -potentsiaal tõusis, siis langes. Indiferentsed elektrolüüdid on elektrolüüdid, millistel ei ole ioone, millised võiksid asetuda kolloidosakese tuuma kristallvõresse. Mitteindiferentsed elektrolüüdid - sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. 25. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 26. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks. Võrreldes molekulaarsete süsteemidega (näiteks elektrolüütide lahused) on kolloidsüsteemid vähepüsivad.
annaabi.ee 
