esinemisstiilile. Kasutab ülesmärkimisel lühendeid ja võtmesõnu. 6. Ei kuula ainult fakte, vaid püüab interpreteerida saadud informatsi-ooni, teha üldistusi, leida trende ja seoseid. Integreerib kuuldut ja nähtut. 7. Omab laia kuulamispagasit. Kui kuulamine muutub keerulisemaks, siis püüab ta kuulata seda suurema tähelepanelikkusega. 8. Ei katkesta esinejat ega hinda teda enne, kui on kuulnud kogu esitust 9. Annab rääkijale õiget tagasisidet. 10. Püüab teda mittehuvitavaid ärritusi mitte tähele panna, oskab kontsent-reerida. Jätab oma mured "ukse taha". Püüab kuulata tähelepanelikult ka vaatamata enda emotsionaalsele olukorrale. 11. Ei lase end emotsionaalsetel väljenditel häirida. 12. Mõtleb esitajaga kogu aeg kaasa - püüab viia öeldut kokku varasemalt kuulduga, paneb tähele rääkija hääle-tooni, zheste. Kasutab nn. vaba aega kuuldu üle järele mõtlemiseks, sellest aru saamiseks ja meelde jätmiseks. 13
Kipub segama vahele, vaidlema. 8. Ei katkesta esinejat ega hinda teda enne, kui on kuulnud kogu esitust Tabel 1. Erinevused hea ja halva kuulaja vahel (järgneb) 9. Teeskleb tähelepanu (nt. vaatab 9. Annab rääkijale õiget tagasisidet. esinejat ja noogutab, ise samal ajal muudele asjadele mõeldes) ja annab seega rääkijale vale tagasisidet. 10. On kergesti häiritav või loob 10. Püüab teda mittehuvitavaid 20 häiringuid ise. Lobiseb kõrvalistu- ärritusi mitte tähele panna, oskab jaga, segades nii ka teisi. Laseb isik- kontsent-reerida. Jätab oma mured likel probleemidel segada kuulamist. "ukse taha". Püüab kuulata Tähelepanu hajub, kui on väsinud, tähelepanelikult ka vaatamata enda unine, näljane või tahab minna koju. emotsionaalsele olukorrale. 11
aga ta eitab Jumalast olemas olevat maailma. Ivani oponent väidab, et Jumal on olemas. Kurjus on olemas selleks, et inimene saaks valida. Kogu romaani vältel eksperimenteerib Ivan oma ideega, ta räägib oma ideest romaani tegelastele. Mõned ei usu teda, aga mõned hakkavad teda nii siiralt uskuma, et kujundavad tema ideed oma elu eesmärgiks. Üks uskujatest on vendade poolvend Smerdjakov (smerdet haisema, lehkama). Karamazovite isa on omapärane tegelaskuju, kellel on oma filsoofia mittehuvitavaid naisi pole olemas. Terve elu on ta proovinud erinevaid naisi. Lizaveta oli kerjus, selle poolvenna ema. Smerdjakovi kasvatas üles teener Grigori. S hakkab selle teooria elluviijaks. Smerdjakov ongi see tegelane, kes tapab oma isa. Tema pärast mõistetaksegi Dimitri süüdi. Ivan kirjutab veel ühe teksti ,,Legend suurest inkvisiitorist". See on oluline peatükk/teos, et mõista tervet romaani. Sellel tekstil on väga palju eeltekste. Hugo ,,Kristus Vatikanis" ja ,,Paavst"
annaabi.ee 
