Filamendid omakorda moodustavad silmuseid, mis kinnituvad tuumamaatriksile. 18 silmust keerduvad rosettideks. Ligikaudud 10 6 rosetti eksisteerib inimese 4. kromosoomi igas kromatiidis. Histoonid on valgud, mis seostuvad tugevalt DNAga ning esinevad kõikide eukarüootide kromosoomides. Mittehistoonsed valgud on geeni ekspressiooni regulaatorid. 7. Kromatiin ja nukleosoomid. Nukelosoomi struktuur: Kromatiin = nukeliinproteiin-kompleks. Koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest kromosoomsetest valkudest. Heterokromatiin (10% genoomist) ja eukromatiin (vähem kondenseerunud). (või siis: Nukleosoomid on histoonide ja DNA kompleksid). V MEMBRAANID 1. Rakumembraanide funktsioonid, teiste organellide membraanid. Plasmamembraani funktsioonid. (1) piirab rakku ja defineerib raku piirid. (2) tagab erinevuse tsütosooli ja rakuvälise keskkonna vahel
Filamendid omakorda moodustavad silmuseid, mis kinnituvad tuumamaatriksile. 18 silmust keerduvad rosettideks. Ligikaudud 106 rosetti eksisteerib inimese 4. kromosoomi igas kromatiidis. Histoonid on valgud, mis seostuvad tugevalt DNAga ning esinevad kõikide eukarüootide kromosoomides. Mittehistoonsed valgud on geeni ekspressiooni regulaatorid 7. Kromatiin ja nukleosoomid Kromatiin on nukleiinproteiin-kompleks, mis koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest kromoomsetest valkudest. Kromatiinist koosneb eukarüoodi kromosoom. Kromatiini esineb struktuurselt erinavais vormis: a) heterokromatiin- e.kondenseerunud kromatiinaine, 10% genoomist. Sisaldab põhiliselt mittetranskribeeritavaid struktuurgeene ja kordusjärjestusi. Tsentromeerne ja telomeerne ala on heterokromatiin b) eukromatiin-e. vähem kondenseerunud kromatiinaine. On see osa, mis katab transkriptsiooniliselt aktiivset ala ja on seetõttu ka lõdvemalt
Filamendid omakorda 6 moodustavad silmuseid, mis kinnituvad tuumamaatriksile. 18 silmust keerduvad rosettideks. Ligikaudud 10 rosetti eksisteerib inimese 4. kromosoomi igas kromatiidis. Nukelosoomi struktuur: Kromatiin = nukeliinproteiin-kompleks. Koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest kromosoomsetest valkudest. Histoonid on valgud, mis seostuvad tugevalt DNAga ning esinevad kõikide eukarüootide kromosoomides. Mittehistoonsed valgud on geeni ekspressiooni regulaatorid. o o o o 0 o 0 o o 3. RNAde struktuuritasemed: mRNA: 1 (oletatakse ka 2 ); tRNA: 1 , 2 , 3 ; rRNA: 1 , 2 , 3 , 4 . tRNA sekundaarstruktuur. Ristikheinaleht
sisaldav DNA järjestus mille vahendusel õdekromatiidid on seotud. Tsentromeeri piirkonnas esinevad kõrgelt korduvad DNA järjestused. Metafaasis olevate kromosoomide arv, suurus ja kuju moodustavad karüotüübi, mis on igale liigile iseloomulik. Kromosoomide kondenseerumises on olulised mittehistoonsed valgud. Moodustavad kromosoomi kujulised tellingud, millele kinnituvad 30 nm DNA-histoonid kompleksi (solenoid) lingud (9-35 lk.326). DNA piirkondi, mis seostuvad mittehistoonsetest 6 valkudest tellinguga nim. tellingutega seotud piirkondadeks SAR (scaffold-associated regions) või maatriksiga seotud piirkondadeks (ingl matrix attachment regions MAR). SAR paikneb transkriptsiooniühikute vahel st geenid paiknevad kromatiini lingudes. Lingude pikkus 200 1000 bp. Kromosoomide mitootilise struktuuri tekkes osalevad erilised valgulised kompleksid, mida nim kondensiinideks
(a) DNA kaksikheeliks on keerdunud spiraaliks ümber imaginaarse toroidi. (b) DNA on keerdunud ümber iseenda. (c) Eukarüootne DNA (pikk, lineaarne ahel) on keerdunud ümber iseenda (kromosomaalse DNA mudel). Topoisomeraasid ja güraasid - ensüümid, mis võivad tekitada või kõrvaldada superspiraale. Kromosoomid Kromosoomid on kromatiini struktureerunud vormid. NB! 1DNA molekul + valgud = kromosoom Kromatiin = nukleoproteiinkompleks, koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest valkudest. DNA keritakse ümber histoonvalgu poolide Histoonid on oligomeersed aluselised valgud; seostuvad tugevalt DNAga Tekib nukleosoom ehk "helmekee". See on kromo-soomi formeerumise esimene etapp. Nukleosoomid pakitakse helikaalseteks kiududeks solenoidideks. Ribosoomide koostises on ~65% rRNAd ja ~35% valke rRNA toimib toena ribosoomsetele valkudele Sisaldab palju kaheahelalisi spiraliseerunud lõike (hairpin-struktuurid)
150) 6. Milline on DNA molekulide tertsiaarse struktuuri levinuim vorm? Selgitage ensüüm DNA güraasi (topoisomeraas II) rolli DNA tertsiaarse struktuuri kujundamisel. DNA molekuli levinuim vorm tavaliselt keerdunud spiraalid. Giraasid on ensüümid, mis toimib nagu pinge lõdvendaja superspiraalide tekke juuresolekul. Bakterite DNA giraasid on tihtipeale anitbiootikumide hävitamise eesmärgid. 7. Eukarüootsed kromosoomid formeeruvad kromatiinist, mis koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest valkudest (iseloomustus keemilise koostise järgi). Kirjeldage eukarüootsete kromosoomide struktuuri formeerumist. Kuna inimese rakk on eukarüootne, siis inimese kromosoomi formeerumist saab näha järgnevalt. 8. Mis on nukleosoom ja milline on nukleosoomi struktuur? Kromosoomi struktuur. DNA kaksikheeliks keerdub 2x ümber histooni oktameeri moodustades nukleosoomid
annaabi.ee 
