defekti esinemist isendi eellastel ja järglastel arvestades nende sugulusastet uuritava isendiga ja sugu. Põlvnemisandmete alusel on võimalik määrata pärandumise viisi (kas on tegemist retsessiivse või dominantse, autosomaalse või suguliitelise defektiga) ning selgitada, kas on tegemist polügeensuse või fenokoopiaga. Samuti võib hinnata tunnuse penetrantsust ja ekspressiivsust. 53. Milles seisneb pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje? Tooge näiteid pärilike haiguste mittegeneetilise tõrje meetoditest. Selle all mõistame pärilike haiguste avaldumise mõjutamist või vältimist mittegeneetiliste meetoditega. Siia hulka kuulub mitmesuguste eelsoodumusega seotud keskkonnategurite mõju vältimine või vähendamine, aga samuti mitmete ainevahetuses osalevate metaboliitide puuduse leevendamine nende manustamisega. Näiteks transplantatsiooni- ja korrigeeriv kirurgia. 54. Kuidas mõjutab pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje defektgeeni
polügeensuse või fenokoopiaga (mingist keskkonnategurist tingitud tunnusemuutus). Samuti võib hinnata tunnuse penetrantsust ja ekspressiivsust. Joonistatakse välja defektiga isendi sugupuu kasutades tingmärke. Põlvnemisandmete registreerimine põhineb DNA markerite analüüsil. 53. Milles seisneb pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje? Tooge näiteid pärilike haiguste mittegeneetilise tõrje meetoditest. Tähendab pärilike haiguste avaldumise mõjutamist või vältimist muutes nt keskkonnatingimusi, sööta, lisades söögilisandeid, manustades ravimeid. Puusaliigese düsplaasia – multifaktoriaalne haigus – tuleb tagada õige dieet võõrutusjärgsel perioodil, et keharaskus ei koormaks liigeseid. Transplantatsioon – luuüdi, maksa, kudede siirdamine Korrigeeriv kirurgia – koertel lõigatakse m. pectineus läbi, mis leevendab düsplaasiavaevusi.
ni = ni - i k -1 i i ni k - isade arv ni - vaatluste arv i-ndal isal; (ni2 ) - isa järglaste arv ruudus i i Päritavuse arvutamisel dispersioonanalüüsiga tuleb, nagu vanemate ja järglaste sarnasuse määramiselgi, püüda nii täielikult kui võimalik elimineerida kõik mittegeneetilise erinevuse põhjused sugulasrühmade vahel s.t., et kõik loomad tuleb viia mittegeneetiliste tegurite suhtes ühele tasemele. Tavaliselt saavutatakse see loomade juhusliku valimi moodustamisega arvestades keskkonnatingimusi (karjadesisene analüüs), loomade vanust (eakaaslaste rühmad) ja andmeid ajavahemiku kohta (sama aasta, sesoon). Erinevate faktorite mõju elimineerimiseks võib kasutada ka mitmefaktorilist dispersioonanalüüsi.
Fenotüübilise dispersiooni komponentide väärtuse suhtelise osatähtsuse hindamine, eriti genotüübi- ja keskkonnadispersiooni suhte määramine on polümeersete tunnuste populatsioonigeneetika üks põhieesmärke. Dispersioonikomponentide hindamine on eriti oluline valikuedu prognoosimisel ja tunnuste päritavuse hindamisel. Päritavuse arvutamisel dispersioonanalüüsiga tuleb, nagu vanemate ja järglaste sarnasuse määramiselgi, püüda nii täielikult kui võimalik elimineerida kõik mittegeneetilise erinevuse põhjused sugulasrühmade vahel s.t., et kõik loomad tuleb viia mittegeneetiliste tegurite suhtes ühele tasemele. Tavaliselt saavutatakse see loomade juhusliku valimi moodustamisega arvestades keskkonnatingimusi (karjadesisene analüüs), loomade vanust (eakaaslaste rühmad) ja andmeid ajavahemiku kohta (sama aasta, sesoon). Erinevate faktorite mõju elimineerimiseks võib kasutada ka mitmefaktorilist dispersioonanalüüsi. Sel
annaabi.ee 
