Samuti on kirjeldatud süsteemi huvipooled, eeldatavad kasutajad ja kasutamine organisatsioonis, süsteemi eeldatav arhitektuur ning hangitavad komponendid. Lisaks on kirjeldatud, millised valikulised tööd projektis tehakse ning miks need on valitud. 3.3 Nõuded süsteemile Töös on esitatud nouded kasutusjuhtudena. Projektis on olemas ka vastavalt projekti mahule töö autorite arvu järgi 15 funktsionaalset ja mittefunktsionaalset nouet. Sealhulgas kolm koormustesti. 3.4 Riskid ja vastuvõtutestid Projektis on kirjeldatud riskid, nende moju ning sagedus. Neile on antud prioriteedid ning identifikaatorid, et riskidele saaks viidata. Projektis on projekteeritud ka 30 riskipohist süsteemi voi tarkvara vastuvotutesti. Neist 18 on funktsionaalsete ja 12 mittefunktsionaalsete nouete testi. Nende hulgas ka 3 koormustesti. Testid on tuletatud nouetest ja riskide hinnangust
* Selgitatakse arusaamatused * Julgustatakse avatud ja pidevat kommunikatsiooni * Kasvab võime probleeme tunnetada / tajuda * Kasvab tööga rahulolu Positiivse konfliktilahendi puhul 5 Negatiivse konfliktilahendi puhul Destruktiivne konflikt o Mittefunktsionaalset ehk destruktiivset lahkheli peetakse aga hävitavaks, sest takistab organisatsiooni arengut ja väljub sageli kontrolli alt o Sellised konfliktid tekivad vaenulikkusest või sobimatusest juhul, kui need takistavad omavahelist koostööd o Need arusaamatused vähendavad töö tulemuslikkust, rahulolu, suurendavad töölt puudumist ja personali voolavust o Suur kaadrivoolavus aga mõjub negatiivselt firma mainele ja pärsib
ID: RISK-2 Risk: Internetiühenduse puudumine Selgitus: Internetiühenduse katkemise korral ei saa süsteemi kasutada. Sagedus: Madal Mõju: Raske Hinnang prioriteedile: Kõrge ID: RISK-3 Risk: Süsteemile ligipääs kolmanda isiku poolt Selgitus: On võimalik, et süsteemile pääseb ligi isik, kellel pole administraatori poolt antud õigusi. Sagedus: Madal Mõju: Kõrge Hinnang prioriteedile: Kõrge 4.2 Vastuvõtutestid Töös on projekteeritud 5 funktsionaalset ja 5 mittefunktsionaalset vastuvõtu testi ning sealhulga üks koormustest. Testimise eesmärk on hinnata, kas süsteem rahuldab kõige kriitilisemad nõuded. Testid on tuletatud nõuetest ja riskide hinnangust. Iga test sisaldab testi ID-d, testi nimetust, testi kirjeldust, sisendid oodatavat väljundit, viidet testitavale nõudele ja riskidele (nõude ja riski ID järgi). 4.2.1 Funktsionaalsed vastuvõtutestid Testi ID: TEST- F1 Test: Töötaja süsteemi autentimine kasutajanime ja parooliga
Juhul, kui geenis tekkinud mutatsioon ei põhjusta muutusi fenotüübis või on efekt vaevumärgatav, on tegemist vastava geeni isoalleeliga. Selliseid mutatsioone nimetatakse neutraalseteks mutatsioonideks. Need mutatsioonid võivad näiteks muuta aminohapet kodeeriva koodoni kolmandat nukleotiidi, ilma et muutuks aminohape mutantse alleeli poolt kodeeritud polüpeptiidis. Osade mutatsioonide tagajärjel tekivad nullalleelid, mille tulemusena mutantne geen ei kodeeri enam valku või kodeerib mittefunktsionaalset valku. Juhul, kui muteerunud geen kodeeris varem organismile eluliselt tähtsat valku, siis vastava mutatsiooni sattumine homosügootsesse olekusse on organismile letaalse toimega. Sellised mutatsioonid on retsessiivsed letaalsed. Näiteid mutatsioonidest, mis muudavad valgu omadusi, on palju. Üheks levinuimaks näiteks on mutatsioonid geenis, mis kodeerib inimese hemoglobiini A beeta ahelat. Näiteks T:A aluspaari asendumine
Juhul, kui geenis tekkinud mutatsioon ei põhjusta muutusi fenotüübis või on efekt vaevumärgatav, on tegemist vastava geeni isoalleeliga. Selliseid mutatsioone nimetatakse neutraalseteks mutatsioonideks. Need mutatsioonid võivad näiteks muuta aminohapet kodeeriva koodoni kolmandat nukleotiidi, ilma et muutuks aminohape mutantse alleeli poolt kodeeritud polüpeptiidis. Osade mutatsioonide tagajärjel tekivad nullalleelid, mille tulemusena mutantne geen ei kodeeri enam valku või kodeerib mittefunktsionaalset valku. Juhul, kui muteerunud geen kodeeris varem organismile eluliselt tähtsat valku, siis vastava mutatsiooni sattumine homosügootsesse olekusse on organismile letaalse toimega. Sellised mutatsioonid on retsessiivsed letaalsed. Näiteid mutatsioonidest, mis muudavad valgu omadusi, on palju. Üheks levinuimaks näiteks on mutatsioonid geenis, mis kodeerib inimese hemoglobiini A beeta ahelat. Näiteks T:A aluspaari asendumine
annaabi.ee 
