Siin kordamisküsimused lisandite ja biokütuste kohta: 1. Millised on põhilised tänapäeval kütustesse lisatavad lisandid (tanklas müüdavatel kütustel firmade enda poolt lisatavad)? Jääkainete tekkimise vastased lisandid; Veeldajad/DCA komponent; Hõõrdumist vähendavad lisandid; roostevastased lisandid; Antioksüdandid; antistaatilised lisandid; oktaaniparandajad. 2. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia. Mangaan; Kaalium; Plii 3. Millise kontsentratsioonini loetakse lisatav aine lisandiks (ATC järgi)? 4. Kas tanklast ostetud kütusel on lisandid sees, või peab neid sinna ise juurde lisama? On sees olemas 5. Kas etanool on kütuselisand või kütusekomponenent? Kütusekomponent 6. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast? Toornaftast 7. Kütus on muutunud mõne kuuga kollaseks. Mis juhtus ja mida oleks saanud selle vältimiseks teha? Hakkas vaiguliseks muutuma. Nõu väga tihedalt kinni ja pimedasse. 8. ...
Miks? Keskkonnasäästlikkuse poolest parem, kuna seda toodetakse taastuvatest allikatest ning CO2 ringluse mõttes parem. Näiteks HVO on ka põledes palju puhtam biokütus. 20. Kas Eestist müüakse biokütuseid? Kui jah, siis millises kütuses? Kui ei, siis kuna hakatakse? Eestis müüakse biokütust, kannab nimetust Neste MY ning on 100% biokütus. 21. Kui mitu protsenti peab aastaks 2020 mootorikütustele lisama mittefossiilsetest allikatest pärit kütuseid? 10%, kuid mitte vähem kui 6.4% igas liitris. 22. Millist kütust võib nimetada esimese põlvkonna ning millist teise põlvkonna biokütuseks? Esimese põlvkonna biokütuseks loetakse seda biokütust mille toormaterjal on söögiks kõlbulik, näiteks suhkur, mais, rapsiõli, sojaõli. Teise põlvkonna biokütuseks loetakse seda biokütust mille toormaterjal ei ole söögiks kõlbulik, näiteks hein, jääktaimeõli, jäätmed.
maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. Primaarenergia ressursid -- aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa. Primaarenergiaga varustatus -- võrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja vedamisel; saadakse primaarenergia ressurssidest ekspordi ja aasta lõpu varu lahutamise teel. Statistiline vahe -- erinevus kasutada oleva ja tegelikult tarbitud lõppenergia vahel. Taastuv energia -- mittefossiilsetest allikatest saadav energia. Selleks on tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojus, laineenergia, hoovuste energia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhastigaas ja biogaasid. 110(113) Villu Vares Energia ja keskkond 12.3 Eriheidete tabelid Tabel 12.21 Tahkete osakeste eriheited Kütuseliik, Tahkete osakeste eriheide q, g/GJ püüdeseade
annaabi.ee 
