3. Tasakaalustatud valim - analoogne kvootvalimile, objekte võetakse valimisse seni, kuni saadakse objektide hulga mingi karakteristiku üldkogumi omale sarnane väärtus (nt keskmine vanus). Mittetõenäosuslikud (empiirilised) valimid 4. "Lumepallvalim" - kõigepealt leitakse ja uuritakse ühte üldkogumisse kuuluvat objekti ja lastakse tal soovitada teisi samasse rühma kuulujaid. Viimastelt saadud andmete abil laiendatakse taas valimit jne. sobiv mitteformaalsetesse rühmitustesse kuulujate uurimiseks. Mittetõenäosuslikud (empiirilised) valimid 5. Tüüpilise objekti valik Uuritakse üldkogumi kõige tüüpilisemaid, seal kõige sagedamini esinevaid objekte Case study 6. Heterogeenne valik Eesmärgiks on saada ülevaade kogu arvamuste, ideede vms spektrist, tüüpilisust ei loeta oluliseks Mittetõenäosuslikud (empiirilised) valimid 7. Vabatahtlike respondentide uurimine Levinud eksperimentide korral
rahulolule) Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalset võrgustikku on defineeritud kui indiviidide hulka, kes ise ei pruugi küll teineteist tunda, kuid kes kõik tunnevad, kuigi erineval määral, konkreetset inimest, kellega suhtlemise muster on erinev (Miell, Dallos, 1996). Näiteks moodustavad ühe isiku sotsiaalse võrgustiku tema perekond, sõbrad, sugulased, tuttavad, kolleegid ja õpingukaaslased, isikud, kellega kujunevad suhted läbi kuulumise formaalsetesse ja mitteformaalsetesse gruppidesse (nt. poliitilised, religioossed, rekreatsioonilised jt). Robert Milardo (1992; tsit. Miell, Dallos, 1996 järgi) on kirjeldanud järgmisi põhilisi sotsiaalseid võrgustikke, mis on kõikidel inimestel. - Oluliste teiste (significant others) võrgustik, kuhu kuuluvad lähedased (abikaasa, pereliikmed, lähedane sõber, partner); emotsionaalne olulisus inimese jaoks. - Võrgustik, mille moodustab rühm, kuhu kuuluvad need, kes võimaldavad materiaalselt või
ilmutas esimesi muutumise märke. Tõnu Trubetsky sõnab interjuus, et 1987. aastal toimunule tagasi vaadates on tal tunne, justkui oleks tol aastal toimunud punkarite rehabiliteerimine.74 „Noorte Hääl“ kirjutas 17. juunil 1987, et kui punkarite suhtes on siiani valitsenud veendumus, et tegu on negatiivse nähtusega, siis nüüd on hakanud see seisukoht murenema. Kultuuriministeeriumi Rahvaloomingu keskuse direktor Andi Kalamees sõnas järgmist: Seni oleme oma „mitteformaalsetesse“ suhtumises lähtunud eelkõige välimust arvestades. Otsekui soovides, et kõik peavad olema ühesugused, tõde on aga selles, et kõik me oleme 68 Kraan, Ülo. 1986a. Kes on PUNKARID? Noorte Hääl, 5. august. 69 Kraan 1986a. 70 Kraan, Ülo. 1986b. Kes on PUNKARID? Noorte Hääl, 6. august. 71 Palmet, Mati. 2005. Villu Tamme: Punk ei ole surnd! AS Kuma: http://www.kuma.ee/index.php?lang=est&main_id=855 (13.01.2013). 72 Viires 1999. 73 Viires 1999. 74
annaabi.ee 
