et vastavaid esemeid võib tegelikkuses mitte olla /fantaasia, eeldus) akte.
Igasugune akt sisaldab endas alusena ettekujutust kui objektiviseerivat akti, mis ei sõltu sellest, kas
tema /akti/ ese on reaalne või väljamõeldud.
(http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/Husserl.htm 25.01.2015)
Antifetishism, eristused
tähendus/ese
tähendus/märk
tähendus/psüholoogiline kujund.
Formaalselt on kõikide nende eristamiste aluseks esemelise/mitteesemelise eristus. Husserlil on
mitteesemeliseks esemele suunatud teadvus, Heideggeril aga — olemine, mis nõuab erilist
mitteesemelist, mitteobjektiseerivat mõtlemist. Husserlil — teadvuse fenomenoloogia, Heideggeril
— olemise fenomenoloogia (mille aluseks on Sein
vähemalt üheks subjektiks on KOV üksus. KOV õ ja OVteadused: see on OVT komponent. OVT tegelevad eri vaatekohtadest KOV avaldumisvormide, tegevuse ja selle tulemuste, eksisteerimistingimuste, mõjude ja kontseptsioonide käsitlemise, uurimise, läbitöötamise ja lahendamisega. See on põhieesmärk, mille saavutamiseks rakend teadusele spetsiifilist vaatlusviisi, kus nii esemelise kui mitteesemelise kk kõiki objekte, suhteid, suhete sfääri analüüsitakse. OVT selle tulemus, et KOV ei ammenduks õiguslikult etteantud ül täitmisega. Kujundatud elaniku ja kodaniku, OV-liku haldustegevuse edasiarendamise ja pluraliteedi huvides. Kokkupuude paljude teadusharudega: Jur faktide ja õiguslike tj-de uurimine Võrdlev OVõigusteadus OVõigusloome teooria Haldusteooria ja -teadus
See viib vaba aja ja ratsionaliseerimise (taylorism) juurde. Bolsevistlik keskkond suutis teadusdiskussioonidki muuta repressiivseiks. Vaen nn mendelistlik-morganistlik-veismanistliku geneetika vastu iseloomustas ametlikku nõukogude loodusteadust 1930.-1950. aastail. A. Weismanni (avastas, et pärilikkusaine asetseb kromosoomides, mitte kogu rakus, resp. organismis) süüdistati, et tolle teooria seisab idealistlikel alustel: ,,on ju ,,pärilikkuseaine" müstilise, tunnetamatu, mitteesemelise iseloomuga, mida tunnistavad ka veismanistid ise, ja see viib tema tekkimise seletamisele üleloomulike põhjustega". Vulgaar-materialistidest bolsevikele oli selline lähenemine muidugi vastuvõetamatu. Materialistlikku maailmapilti toetas darvinism. Lõssenkistlik bioloogia kasvaski õigupoolest suures osas välja vasakpoolsest (hiljem juba bolsevistlikust) Darwini õpetuse retseptsioonist. Darwin kinnitas marksistide usku arenguseadustesse (kuigi darvinism sihipärast arengut eitas)
õpetusest. Bolsevistlik keskkond suutis teadusdiskussioonidki muuta repressiivseiks. Vaen nn mendelistlik-morganistlik-veismanistliku geneetika vastu iseloomustas ametlikku nõukogude loodusteadust 1930.-1950. aastail. August Weismanni (avastas, et pärilikkusaine asetseb kromosoomides, mitte kogu rakus, resp. organismis) süüdistati, et tolle teooria seisab idealistlikel alustel: ,,on ju ,,pärilikkuseaine" müstilise, tunnetamatu, mitteesemelise iseloomuga, mida tunnistavad ka veismanistid ise, ja see viib tema tekkimise seletamisele üleloomulike põhjustega". Vulgaar-materialistidest bolsevikele oli selline lähenemine muidugi vastuvõetamatu. Materialistlikku maailmapilti toetas darvinism. Lõssenkistlik bioloogia kasvaski õigupoolest suures osas välja vasakpoolsest (hiljem juba bolsevistlikust) Darwini õpetuse retseptsioonist. Darwin kinnitas marksistide usku arenguseadustesse (kuigi darvinism sihipärast arengut eitas)
annaabi.ee 
