Veel teati juba eelpool kirjeldatud lugusid inglitest, kes taeva ja põrgu vahele jäid (8%), aga leiti ka vastupidist ehk arvati, et inglite näol on tegemist haldjate mugandamisega kristlusega (4%). Lõplikult eristavateks põhjusteks peeti erinevat elukohta (35%), asjaolu, et ingleid pole olemas (29%), aga ka seda, et haldjaid pole olemas (6%) ning leiti, et haldjail puudub seos kristlusega (24%) või et nende kahe olendi olemus on erinev (6%). Haldjate ja inglite eksisteerimise või mitteeksisteerimise üle pole põhjust arutada, sest tegemist on usu küsimusega. Mõlemi nägemise kohta on tuua piisavalt allikaid ega saa öelda, et üks oleks vähem väärtuslik kui teine. Tähelepanu peaks pöörama hoopis sellele, et pigem oldi valmis tunnistama haldjate kui inglite olemasolu. Põhjendus sellele võib peituda eesti noorte ateistlikus maailmavaates – inglid kannavad endaga kaasaajainimesele tuttavamat kultuuripagasit kui haldjad
20 Tekib küsimus, kas olemasolu impordi viga saab teha ka eelduse kaudu mingi objekti olemasolu postuleerides ning tulemis seda eitades? Sellist viga ei luba vastuolu välistamise seadus. Kui tulemis olemasolu küsimusega enam ilmutatult ei tegelda, siis jääb eeldusega postuleeritud olemasolu püsima. 23 7) Ükski draakon ei söö hiiri. 8) Mõni draakon oskab lennata. Esimene väide postuleerib ilmutatud kujul koerte olemasolu ja teine väide postuleerib ilmutatult ükssarvikute mitteeksisteerimise, omistamata neile mingeid omadusi. Seda tüüpi väiteid nimetatakse olemasoluväideteks. Tegemist on nö varjamatu olemasolu impordiga ja sel juhul on kaunis raske vigu teha. Kui esimene väide on nt eeldusväide, siis ongi koerad kogu järgneva mittevastuolulise arutluse käigus olemas. Väited (3) – (8) omistavad subjektidele omadusi, kusjuures juhtudel (3) ja (4) on keele argikasutaja kindel, et koerad on olemas, väidete (7) ja (8) puhul on ta kindel, et draakoneid
ning tulemis seda eitades? Sellist viga ei luba vastuolu välistamise seadus. Kui tulemis olemasolu küsimusega enam ilmutatult ei tegelda, siis jääb eeldusega postuleeritud olemasolu püsima. 23 7) Ükski draakon ei söö hiiri. 8) Mõni draakon oskab lennata. Esimene väide postuleerib ilmutatud kujul koerte olemasolu ja teine väide postuleerib ilmutatult ükssarvikute mitteeksisteerimise, omistamata neile mingeid omadusi. Seda tüüpi väiteid nimetatakse olemasoluväideteks. Tegemist on nö varjamatu olemasolu impordiga ja sel juhul on kaunis raske vigu teha. Kui esimene väide on nt eeldusväide, siis ongi koerad kogu järgneva mittevastuolulise arutluse käigus olemas. Väited (3) (8) omistavad subjektidele omadusi, kusjuures juhtudel (3) ja (4) on keele argikasutaja kindel, et koerad on olemas, väidete (7) ja (8) puhul on ta kindel, et draakoneid
annaabi.ee 
