kui enamusel. Suurriigid on omamoodi õnneseened neil on suur maa-ala, enamasti küttetagavarad, arvestatav protsent töölisklassi, kes suurendab keskmist sissetulekut ja mõjutab importi-eksporti. Ent kui juba miski hästi läheb, tekib tahtmine ikka rohkem saada. See on inimloomule normaalne omadus ometigi juhivad ju riikigi kõigest inimolevused. Vahest ka mitte just kõige õnnestuma mõtlemisskaalaga. Siin tekivadki vastuolud: suurriigid lähvad ahneks, väikeriikide mitteedukad juhid ei oska ennast kaitsta tekib konflikt. Sõda... õõvastav sõna, nii nagu mõiste isegi. Ainuüksi mõte, et nii väga paljud surevad lahinguväljal mõttetult, samas kui suur protsent võidelnutest sandistub jäädavalt, tekitab külmavärinaid sõda on kohutav! Paraku vajalik, sest kui vaenutsejad kompromissi ei leia, aga üleüldise progressiooni nimel siiski tahetakse ,,asjad klaariks rääkida", tuleb haarata relvad ja võitlusesse tormata
kui seda on vaja uue toote loomiseks (Lewrick 2009) Väikesed firmad saavad innovatsiooni ebaõnnestumisest palju rohkem kahju, sest neil on väga piiratud ressursid ning neil ei ole neid nii palju, kui suurtematel firmadel tavaliselt on (Rammer 2009) Edukad innovaatilised projektid on seotud paremate reklaamimise, promotsiooni ja müügioskustega, kui mitteedukad projektid. (Fortuin 2007) Järgmisena räägikst nende faktorite mõjust Eestis asetsevate firmadega tehtud küsitluse põhjal, mis viidi läbi 2009 aastal Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna poolt. Küsitluses osales 95 firmat ning küsimused sisaldasid ka faktoreid innovatsiooni õnnestumisest või ebaõnnestumisest. Innovatsiooni takistavuse tase (5 palli skaalal) Väliste finantseerimisvõimaluste puudumine
Tõde on lihtsam kindlaks teha kui valet. Professionaalsed vale avastajad ei ole paremad kui tavakodanikud, küll on nad aga enesekindlamad. Oli ainult üks professionaalide grupp, salateenistuse agendid, kes näitasid regulaarselt kõige paremaid tulemusi. (Ekman ja O´Sullivan, 1991) leidsid, et agentidest 53% jõudsid tulemuseni 70% valede avastamiseni ja 29% isegi üle 80%. Head vale avastajad kasutavad erinevaid indikaatoreid erinevate inimeste puhul, mitteedukad otsivad alati mingit kindlat tunnust. Politseinike valed stereotüübid toovad kaasa negatiivseid tagajärgi. Näiteks on kindlaks tehtud, et erinevad rassid käituvad erinevalt. Mustad väldivad rohkem pilku, silmsidet ja liigutavad ennast elavamalt kui valged.(Ameerika uuringud). Vrij ja teised, 1988, uurisid Taanis valgete ja "mustade" (Surinami päritolu) käitumist simuleeritud politsei ülekuulamiste käigus.
annaabi.ee 
