Tänapäevased uuringud näitavad, et madala intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel on selge ja stabiilne seos. See tähendab, et kui võtta ühte gruppi kõik kurjategijad ja võrrelda seda mittekurjategijatega, saaksime resultaadi, mille järgi kurjategijate keskmine üldine vaimne võimekus on madalam kui seaduskuulekatel inimestel. Tänapäevatestid näitavad, et kui populatsiooni keskmiseks IQ-ks (Intelligence Quotient) on 100 punkti, siis delinkventide ja mittedelinkventide võrdlus annab konservatiivselt hinnates vaheks vähemalt 10 punkti esimeste kahjuks. Intelligentsuse ajalugu Intelligentsusest hakati kõnelema XIX sajandi teisel poolel. Üks esimesi, kes hakkas uurima intellektuaalsete võimete jaotumist ja pärandumist ühelt generatsioonilt teisele, oli Francis Galton, kes lootis leida objektiivset inimese tarkust näitavat indeksit tema jõupingutused jäid aga edutuks.
Tänapäevased uuringud näitavad, et madala intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel on selge ja stabiilne seos. See tähendab, et kui võtta ühte gruppi kõik kurjategijad ja võrrelda seda mittekurjategijatega, saaksime resultaadi, mille järgi kurjategijate keskmine üldine vaimne võimekus on madalam kui seaduskuulekatel inimestel. Tänapäevatestid näitavad, et kui populatsiooni keskmiseks IQ-ks (Intelligence Quotient) on 100 punkti, siis delinkventide ja mittedelinkventide võrdlus annab konservatiivselt hinnates vaheks vähemalt 10 punkti esimeste kahjuks.1 Enne vaatlemist, miks see nii on ja kuidas madalam vaimne võimekus mõjutab kuritegelikku käitumist, on vaja täpsustada intelligentsuse kui isiksuse omaduse tähendust ja selgitada selle omaduse mõõtmist. Intelligentsuse ajaloost Intelligentsusest hakati kõnelema XIX sajandi teisel poolel esialgu küll vaid üksikute teadlaste poolt. Üks esimesi, kes hakkas
Tänapäevased uuringud näitavad, et madalama intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel on selge ja stabiilne seos. See tähendab, et kui võtta ühte gruppi kõik kurjategijad ja võrrelda seda mittekurjategijatega, saaksime resultaadi, mille järgi kurjategijate keskmine üldine vaimne võimekus on madalam kui seaduskuulekatel inimestel. Tänapäevased testid näitavad, et kui populatsiooni keskmiseks IQ-ks on 100 punkti, siis delinkventide ja mittedelinkventide võrdlus annab konservatiivselt hinnates vaheks vähemalt 10 punkti esimeste kahjuks. (Saar., 2007, lk 89) 1.5.1 Kurjategijate vaimne võimekus Umbes XIX ja XX sajandi vahetusel jõudsid paljud kurjategijate uurijad veendumusele, et vähene vaimne võimekus e madal intelligentsus on kuritegeliku käitumise peamine põhjus. Madalat intelligentsust ei peata otseseks kriminaalse käitumise põhjuseks, vaid pigem
annaabi.ee 
