RAHVUSVAHELINE TUNNUSTUS Esimese maailmasõja lõppedes oli Eesti rahvusvaheline seisund ebakindel. Antanti huvi Balti piirkonna vastu tulenes nende Nõukogude- ja Saksa-vastasest poliitikast. Eesti väljumine sõjast ja eraldirahu Nõukogude Venemaaga pahandas lääneliitlasi. 1920. a tunnustasid Eestis Nõukogude Venemaa järel Soome ja Poola. Lääneriigid tunnustasid Eestit ja teisi Balti riike alles siis, kui oli lõplikult selge, et enamlased on Vene kodusõja võitnud ja mittebolsevistlikku Venemaad pole võimalik taastada. 1921. a saadi tunnustus Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Jaapanilt ja Belgialt, USA alles 1922. aastal. 1921. a võeti Eesti Rahvasteliitu. 1939 oli Eestil 10 välissaatkonda ja 151 konsulaati. JULGEOLEKUPROBLEEMID ESIKOHAL EV välispoliitika põhiprobleemiks oli riigi iseseisvuse, suveräänsuse ja julgeoleku tagamine. Eesti orienteerus tihedale koostööle Läänega, eriti suuri lootusi pandi Inglismaale
Prantsusmaa olid huvitatud Balti riikide püsimisest, andsid nende valitsused juba 1920. aastate alguses selgelt mõista, et mingeid julgeolekutagatisi neile ei anta ja agressiooni korral pole neile abi loota. Naiivne lootus saada suurriikidelt kaitset ja omakasupüüdmatut abi jäi Eestis siiski püsima iseseisvusaja lõpuni. 1920 tunnistasid Eestit Nõukogude Venemaa järel Soome ja Poola. Lääneriigid tunnustasid Eestit ja teisi Balti riike alles siis, kui oli lõplikult selge, et ühtset mittebolsevistlikku Venemaad pole võimalik taastada. 1921 saadi tunnustus Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Jaapanilt ja Belgialt. Neile järgnesid teised riigid, näiteks USA 1922. 1921 võeti Eesti Rahvasteliitu. Eesti suhetes välisriikidega oli eriline koht Soomel. Soome oli esimene riik, kellelt loodeti abi ja tuge. Vabadussõja ajal ja hiljemgi oli Eesti-Soome uniooni ideel Eestis lai poolehoid. Kuigi Eestil polnud Soomele suurt midagi anda, saadi seal aru, et Soome julgeolek sõltub ka Soome
liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. 12. Rahulepingud Saksamaa liitlastega, Rahvasteliit, Türgi sündmused - Saksamaa sõlmis rahulepingud ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Eriti rängalt kannatasid rahulepingute tulemusel Ungari ja Türgi, kes kaotasid suured territooriumid. Põgusalt arutati Pariisi rahukonverentsil ka Balti riikide küsimsut, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolsevistlikku Venemaa autonoomseid osi. Otsuseid aga vastu ei võetud. Pariisi rahukonverentsi lepinguis oli palju ebaõiglust, mis tekitas uusi pingeid, mis hiljem viisid uue maailmasõjani. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid
annaabi.ee 
