Mõnikord kardetakse ainult kokkupuudet vastassoost inimestega. Naiste puhul kaasneb see sageli hirmuga seksuaalse ahistamise ees. Poisid, keda on seksuaalset kuritarvitatud, on kirjeldanud puudutust põletavana. Ksenofoobia on hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu. Sõna "ksenofoobia" kasutatakse, kui kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. Ksenofoobial on kaks peamist objekti: 1.domineerivast mingis olulises mõttes erinevaks peetav ühiskonnagrupp, 2.kultuurilised elemendid, mida tajutakse võõra, veidra või ohustavana.
võrdseks. Lisaks sellele sarnanes Jeesuse õpetus juba paljude Rooma riigis levinud uskumustega. Rändjutlustajad (tuntumad olid apostlid Peetrus ja Paulus) levitasid Jeesuse õpetust laiades rahvahulkades. Populaarsust õpetusele lisasid märtrid ehk usukannatajad. Kuna kristlased keeldusid austamast Rooma jumalaid ning Rooma keisritele ohverdamast, siis hakkas lihtrahvas kristlaste sellist käitumist pidama kõigi õnnetuste põhjuseks. Riigivõimud pidasid keisrite mitteaustamist mässu õhutamiseks. Sellest sai alguse kristlaste tagakiusamine. 4.sajandiks oli välja kujunenud ristiusu kiriku organisatsioon kogudused ja piiskopkonnad. Kristlus oli legaliseeritud: 313.a. oli keiser Constantinus lubanud kristlastel tegutseda. 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Ristiusu oli selleks ajaks üle võtnud suur osa Rooma ülemkihist ja haritlased, ristiusk oli prestiizikas usk. Ristiusu olid üle võtnud ka keisrid. Paganlik kultuur sulandus kristlikku kultuuri.
sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri. Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri. Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. Hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu. Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 38. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. 39. Mis on subkultuur? Näited Alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev
Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri. Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. Hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu. Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 32. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise tabu. 33. Mis on subkultuur? Näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev
on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri. Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri. Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. Hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu. Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 53. Mis on subkultuur? Näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 54