usulised motiivid. 1649 kuningas Charles hukati. Saab alguse Inglise vabariik Cromwelli juhtimisel (1649 1660). Riigis kehtestati puritaanide väärtushinnangud. 1653 likvideeris Cromwell parlamendi, algab sõjaline diktatuur. Inglismaal on agressiivne välispoliitika merekaubanduse osatähtsuse tõus. Cromwell pärandas võimu pojale, kes loobus valitsemast. 1660 saab alguse Stuartide restauratsioon. Stuartid üritavad eirata parlamenti, kuid 1673 võetakse vastu test act, mis keelustas mitteanglikaanidel töötada riigiametites. 1679 sõlmitakse habes corpus act, millega rõhutatakse vanu väärtusi. Peale Charles II-t kardeti, et võimule saab katoliiklane James II. Tekivad parteid: toorid ja viigid. Toorid pooldavad James'i, kuid James'ile on vastu viigid, kes pooldavad Charles II vallaslapsi. Viigide hulgas domineerivad puritaanid, toorid on enamasti anglikaanid. 1685 pärib trooni James II. James II pahandas aga anglikaane ning kaotas tooride poolehoiu, kuna ilmutas oma katoliiklust
Puritaan Oliver Cromwelli sõjaline diktatuur ilma parlamendita (1653 - ...). Välispoliitiline edu, nt võeti vastu seadused, et kaupa sisse ja välja võivad vedada vaid Inglismaa laevad sellega püüti kärpida Hollandi majandust. 3) Stuart-dünastia restauratsioon (1660-1688). Kuningad Charles II ja James II pooldasid katoliku kirikut, kuigi ametlikult olid anglikaani kirikupead. Parlament surus läbi: 1) 1673 ,,Test Act", mis keelas mitteanglikaanidel töötada riigiametites (kuni 1829). 2) 1679 ,,Habes Corpus Act", mis garanteeris isikuvabadused Troonipärimisvaidluse tulemusena tekivad esimesed parteid parlamendis: 1) Viigid katolike Stuartite vastane partei (19.saj alates liberaalne partei) 2) Toorid pooldavad Stuartite õigust troonile (hiljem konservatiivne partei) ,,Glorious Revolution" (,,Kuulus Revolutsioon") 1688 sellise nimega, sest oli veretu. Inglise
kuninga Louis XiV-ga: 1. CII lubab toetada Prantsusmaa sõda Hollandi vastu (algas 1672) 2. Lubas Prantslastele, et suhtub pooldavalt sellesse,et Inglismaal taastataks kat. riigiusk 3. Vastutasuks sai CII Prantsusmaalt suure toetusraha (Hollandi vastase sõja jaoks) ei pea paluma parlamendilt. - Leping tuli avalikuks - III Hollandi vastane (1672-74) on Inglismaal äärmiselt ebapopulaarne - 1673 Test ACT-Seadus: keelas mitteanglikaanidel töötada riigiametites (kehtis kuni 1829) sihitud troonipärija vastu. - Habeas Corpus ACT-Seadus: Keelas jälle omavolilised vahistamised ja tagas isikuvabadused - Probleem: Charles II oli ametlikult lastetu. Troonipärija, vend James oli Katoliiklane! - Troonipärimisvaidluse osapooled: 1.Viigid (Whigs) = Kat. Stuartide vastane partei parlamendis, riigivõim kuulub rahvale 2.Toorid (Tories) = Pooldasid Jamesi õigust troonile (,,seaduslik valitseja")
annaabi.ee 
