võrgutada naabri naise, lüüa teisi; ka vapper mees võib visata kilbi maha ja pista kuhu tahes põgenema. Kuid selline tegevus ei tähenda veel muidu, kui ainult juhuslikult, et ollakse argpüks ja toimitakse ebaõiglaselt -- nii toimimine on teatud liiki inimese tunnus, nii nagu ka arstimine ja terveksravimine ei tähenda lõikamist või mitte lõikamist, rohu andmist või mitteandmist, vaid seda, mis liiki need tegevused on. Õiglased teod esinevad nende puhul, kes osalevad üldiste hüvede juures ja kellel võib neid olla liiga palju või liiga vähe. Mõnede, nagu näiteks jumalate jaoks, pole neid küll liiga palju, teiste, parandamatult halbade puhul pole abi ka väikesest osast, vaid kõik toob kahju, mõnedel on kasu teatud piirini. Seetõttu on õiglus inimesest sõltuv asi. 10
Võibolla on näiteks tema kodu allutatud sundmüügile, et teha ruumi maanteele. Võibolla on lähedusse planeeritud uus lennuväli, või tema lapsele pole antud kohta kohalikus riigikoolis. Ükskõik millised oleksid üksikasjad, kaebuse aluseks on tõik, et isiku huvisid või õigusi pole küllaldaselt arvesse võetud. Ja väidetakse, et see on ebademokraatlik. Kuid kas on? Oletame, et 51 protsenti inimestest tahab seda maanteed või lennuvälja, või pooldab lapsele koolikoha mitteandmist. Siis näib demokraatiast kui enamuse valitsemise põhimõttest järelduvat, et üksikisiku huvidesse niimoodi suhtumises pole midagi ebademokraatlikku. Enamus on valitsenud ühe isiku kahjuks. Siin näeme pinget, mis paikneb otse demokraatliku teooria südames. De Tocqueville tõi selle punkti hästi välja oma fraasiga "enamuse türannia". Nimetatud ideed edasi arendades osutas John Stuart Mill, et enne
ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse tegemist. (p 16) 3-1-1-19-11 (kohtuistung vahetult eelistungi jätkuna) KrMS § 265^1 lg 1 kohaselt on eelistungi jätkamine kohtuliku arutamisega võimalik üksnes kõigi kohtumenetluse poolte (KrMS § 17 lg 1), sh süüdistatava ja kaitsja nõusolekul. Seadus ei piira kohtumenetluse poole õigust jätta selline nõusolek andmata, samuti ei pea kohtumenetluse pool nõusoleku mitteandmist põhjendama. Eelistungi jätkamine kohtuliku arutamisega eeldab kõigi kohtumenetluse poolte nõusolekut ka juhul, kui kohus on juba enne eelistungit (nt eelistungi kutses) teavitanud pooli oma soovist (ettepanekust) jätkata kohtulikku arutamist vahetult pärast eelistungit. 3-1-1-71-16(kohtu alla andmine, kohus eelmenetluses) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas väljendatud seisukoha järgi ei tohtinud kohtu alla andmine ja eelistung olla üksteisest ajaliselt
annaabi.ee 
