gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92- 93). Weberi seadus Inimese meeled (nägemine) tajuvad suhtelisi, mitte absoluutseid suuruseid. Avastas minimaalse vajaliku juurdekasvu, mis on vajalik, et märgata kahe suuruse erinevust (0,03). Mida suurem on algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et erinevust suudetaks märgata. Eristuslävi- minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Erutusläve kõrgendamise teelmuudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu kurnamise eest ning välditakse liigset infomüra. Fechneri seadus ehk üldine psühhofüüsika seadus üritab leida korrapära, kuidas füüsilised suurused on kujutatud psüühilistes seisundites (nt kui tugevat tajumuljet tekitab valgust kiirgav keha?). Leidis, et tajumulje tugevust määratakse eristusväljade arvus ning tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus
Gustav Theodor Fechener Põhimõisted Läved (absoluutsed lävi, eristusläved) & tundlikkus Alumine lävi Ülemine lävi Eristuslävi Mida kõrgemad läved, seda madalam on tundlikkus ja vastupidi. Välja arenenud selleks, et tagada liigi tegevuseks otstarbeka, vajaliku info vastuvõtt. Läved kui nähtus ja ajukoore muutlik aktivisatsioonitase tagavad organismile eluliselt vajalikud aistingud ja reaktsioonid. Erutusläve kõgrendamise teel muudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu 9 kurnamise eest ning välditakse liigset infomüra. Muutlik väärtus- sõltub tegevuse iseloomust, retseptori momendiseisundist, ärrituse kestusest ja intensiivsusest jm teguritest. Absoluutne lävi- saab mõõta väljendusmismäära (intensiivsus, võnkesagedus jne)
-hindamisel. Lävede mõiste ja liigid Läved (absoluutsed lävi, eristusläved) & tundlikkus Alumine lävi Ülemine lävi Eristuslävi Mida kõrgemad läved, seda madalam on tundlikkus ja vastupidi. Välja arenenud selleks, et tagada liigi tegevuseks otstarbeka, vajaliku info vastuvõtt. Läved kui nähtus ja ajukoore muutlik aktivisatsioonitase tagavad organismile eluliselt vajalikud aistingud ja reaktsioonid. Erutusläve kõgrendamise teel muudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu kurnamise eest ning välditakse liigset infomüra. Muutlik väärtus- sõltub tegevuse iseloomust, retseptori momendiseisundist, ärrituse kestusest ja intensiivsusest jm teguritest. Absoluutne lävi- saab mõõta väljendusmismäära (intensiivsus, võnkesagedus jne). Näitavad ära, milline on ärritaja avaldumise määr, kus võivad aistingud tekkida, saab rääkida kahest eri lävest-