05.2007 1. Nn avalik ja varjatud normilooming. Mingid suhted on avalikult reguleerimata ja grupid hakkavad ise oma norme looma. Kuritegelikud grupid on tavaliselt suhteliselt suletud grupid. Miks see siis ühiskonnale ohtlik on? Kõikvõimalikud sellised grupeeringud õõnestavad ühiskonda tervikuna. Toodavad uusi õigusrikkujaid. Neil on omad arusaamad eetikast, moraalist.Ttekib suur vastuolu õiguskuuleka seltskonna ja õigusrikkujate vahel. mitteaktsepteeritavaid norme luuakse seetõttu, et on olemas anoomia, st normid on olemas, aga suure grupid kasutavad hoopis teistsugust normistikku. Kui seadusandja fikseerib õigusnormid, siis grupeeringud rakendavad täiel määral oma nihkes olevaid väärtushinnanguid. sageli on need normid juba olemuselt kuritegevusele kallutavad. Nagu eespool märgitud, on subjektiivse autonoomia teiseks väljendusvormiks olukord, kus
samuti stabiilsed. Siit tuleneb õiguse pideva muutmise ja täiendamise vajadus, et reguleerida uusi sotsiaalseid suhteid, mis on tekkinud ühiskonna arengu käigus, õigus peab arenema koos kogu ühiskonnaga. E.Durkheimi arvates on inimkäitumisel kaks vormi: inimene kas püüab iga hinna eest püstitatud eesmärke saavutada, arvestamata mingeidki norme, või järgib norme, jättes oma eesmärgid realiseerimata, sest nende realiseerimiseks oleks ta pidanud kasutama mitteaktsepteeritavaid vahendeid. Sotsiaalne ja subjektiivne anoomia subjektiivse anoomia puhul indiviid kas ei leia normi, millega oma käitumist kooskõlastada, või ei järgi olemasolevat normi. Sotsiaalne anoomia avaldub kindlate eluvaldkondade või ühiskondliku elu õigusliku ja/või moraalse reguleerimise puudumises, ebapiisavuses või ebasobivuses. Mida järsemad on ühiskonnas asetleidnud muutused, seda teravamalt ilmneb anoomia. Suured hüpped ühiskonna ajaloolises
· Ka emotsioone tekitav limbiline süsteem võib käitumise aktiveerimise (dispositsioonide tekitamise) kõrval käitumisaktidele kinnitavalt mõjuda · Nende ajuringete aktiveerimine on oluline, sest väga paljud inimlikud tegevused on ajendatud soovist kogeda positiivseid emotsioone · Seejuures saab samu närviringeid aktiveerida erinevate tegevuste kaudu. Tasub meetutada, et positiivsete emotsioonide kogemiseks on nii ühiskonna poolt aktsepteeritavaid kui ka mitteaktsepteeritavaid viise · Sellest saab järeldada, et esimesi võib vajadusel juurde õpetada / õppida & teisi ümberõpetusega välja juurida Retikulaarne aktivatsioonisüsteem · Keskkonnas edukaks toimetulekuks on vaja nii (a) virgusseisundit toimuva märkamiseks (b) seda mõjutavat käitumist. · Nende kahe funktsiooni pidev samaaegne käigushoidmine nõuaks palju ressursse. Kokkuhoiu annab retikulaarne