Erinevalt seni vaadelduist ainult isiku autentimine. Põhineb inimese organismi või käitumise isikupärastel elementidel. Biomeetriliste volitustõendi põhiliigid Anatoomilised sõrmejälg Käitumuslikud allkiri Molekulaarsed DNH ( DNA ) struktuur Täpsus Biomeetrilisel autentimisel toimib juhuslikkus ja otsus loomult statistilised. Iga otsus on mingi tõenäosusega väär : Tõendi väär mitteaktsepteerimine ( false rejection ); Tõendi väär aktsepteerimine ( false acceptance ) Täpsus 2 Autentimissüsteemi täptsust iseloomustavad nende vigade tõenäosused: Tõendi väära mitteaktsepteerimise tõenäosus FRR ( false rejection rate ) Tõendi väära aktsepteerimise tõenäosus FAR ( false acceptancerate ) Need vead on pöördsõltuvuses Volitustõendi tüübi valik Valiku tegemiseks võetakse arvesse : Turbetehnilisi aspekte : Ohud ja nõrkused, vahetatavus, täpsus
2 Täiskasvanud Laps "normaalne mõtlemine", reaalsus fantaasia suletus avatus töö mäng teistsugususe mitteaktsepteerimine teistsugususe aktsepteerimine rollis püsimine rollide vahetamine elututest asjadest hoolimine elusolenditest hoolimine paksud (pidev söömine) kõhn (toidust keeldumine) Lugu algab vanemate tutvustamisega lugejale. Nad on tüsedad, nende liigutused on vaevalised ja riided ragisevad neil seljas. Isa muretseb pidevalt, et keegi
regulatsiooni tüübiks, milleks on: väline, peale surutud, omaks võetud ja omandatud. Väline regulatsioon inimese käitumist põhjustavad välised tingimused. Inimene tunneb, et ta on kontrollitud oodatatava tasu või karistuse poolt. Selline käitumine on järeleandmine välistele nõudmistele. Inimese tegevus on küll teadlik, kuid ei võimalda kogeda valikutunnet. Pealesurutud regulatsioon regulatsiooni sisse võtmine, kuid selle enda omana mitteaktsepteerimine. Selline regulatsioon on sisse võetud reeglite ja nõudmiste poolt avaldatud surve isiku käitumisele. Sisendatud reeglid on küll inimese enda sees, kuid need ei ole minasse integreeritud. Sellisel juhul püüab inimene kaitsta oma ego, tõestada oma väärtsut, vältida süütunnet, ärevust või enesekriitikat. Omaksvõetud regulatsioon inimene on hakanud mingit käitumist teadlikult väärtustama, isiklikult tähtsaks pidama ja seega on regulatsiooniprotsessid muutunud rohkem enda mina
mingil konkreetsel juhul on tõestatav A või ØA. Intuitsionistlik loogika ei erine klassikalisest loogikast mitte ainult olemasolu kvantori ning või- ja ja-tehete piiratuse poolest: järgmine klassikalise loogika jaoks tõene ja ainult järeldustehet sisaldav väide (nn. Peirce'i reegel) ei ole intuitsionistlikult tõestatav: ((A B) A) A. Intuitsionismi filosoofiline tuum on abstraktsete platooniliste tõdede mitteaktsepteerimine: intuitsionisti jaoks on tõde ainult see, mille jaoks on konstrueeritud tõestus. Sellest ka koolkonna nimi - intuitsionism tähistab intuitiivselt selget ja arusaadavat matemaatikat, vastandina näiteks Hilberti formalismile. Harilikud loogikatehted saavad klassikalisest loogikast hoopis erineva tähenduse. Näiteks on väide A ÚB klassikaliselt õige siis, kui A või B või mõlemad on õiged, ning väide A B on õige siis, kui kas A on vale või B on õige (või mõlemad korraga)