64 a) kõneleb murret pidevalt, sama paljud noorematest (25–44 a) aga vahetevahel. Nende inimeste osakaal, kes mitte kunagi murret ei kõnele, kasvab nooremas vanusegrupis järjekindlalt. Koolihariduse mõju näitab selgelt asjaolu, et kõige aktiivsemad kohaliku keele kasutajad on põhi- ja kutseharidusega inimesed, kes teevad põhiosas traditsioonilisi oskustöid. Nende seas on ka vähe selliseid inimesi, kes oma keelt kunagi ei kõnele. Ka majanduslikult mitteaktiivsetest ehk tööl mitte käivatest inimestest kõnelevad kohalikku keelt pidevalt umbes pooled, tööl käivatest aga vähem kui kolmandik. 4. Hinnangud oma keeleoskusele 5. Lõunaeesti keele kasutustemaatika Natuke alla poole inimestest hindas oma keeleoskust nii heaks, et suudab kõnelda igal pool ja igal teemal. Kasutustemaatika küsimus seevastu näitas kõigil teemadel kõnelejate suhtarvuks pea 60%. 6. Lõunaeesti keele suhtlussfäärid ja –kohad
Väheaktiivses etapis kasutatakse dokumenti harvem, kuna sellega seotud vahetu asjaajamine on lõpule jõudnud. Dokumenti võib vaja minna uue, mingil kombel seotud ülesande täitmisel või teabe saamiseks. Kuna puudub igapäevane vajadus dokumendi kasutamise järele, antakse sellesse etappi jõudnud dokumendid üle asutuse arhiivi. Dokumendi elukäigu mitteaktiivne etapp jõuab kätte, kui asutus seda paktilises tegevuses enam ei vaja. Enamus mitteaktiivsetest dokumentidest lihtsalt hävitatakse, osa aga hoitakse alles ajaloo jaoks. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste puhul antakse viimased säilitamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse arhiivi. Dokumendi omadused - (autentsus, usaldatavus, terviklikkus, kasutatavus) Dokumendi usaldatavus tähendab, et sündmused ja faktid olidki täpselt sellised, nagu dokumendis kirjas. Seega on usaldatavus dokumendi sisu omadus. Dokumendi sisu saab usaldada, kui on teada,
Väheaktiivses etapis kasutatakse dokumenti harvem, kuna sellega seotud vahetu asjaajamine on lõpule jõudnud. Dokumenti võib vaja minna uue, mingil kombel seotud ülesande täitmisel või teabe saamiseks. Kuna puudub igapäevane vajadus dokumendi kasutamise järele, antakse sellesse etappi jõudnud dokumendid üle asutuse arhiivi. Dokumendi elukäigu mitteaktiivne etapp jõuab kätte, kui asutus seda paktilises tegevuses enam ei vaja. Enamus mitteaktiivsetest dokumentidest lihtsalt hävitatakse, osa aga hoitakse alles ajaloo jaoks. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste puhul antakse viimased säilitamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse arhiivi. Suletud toimikuid (toimikuid, millesse enam dokumente ei lisata), hoitakse enamasti mõned aastad tööruumides neid loonud töötajate juures. Seejärel viiakse toimikud (või vähemalt 10 aastast pikema säilitustähtajaga toimikud) asutuse arhiivi