Miks on vaja olla kehaliselt aktiivne? Inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid oma elule. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et mitteaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme, kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, kasvab. Kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus
Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. See on selge, et kehaline aktiivsus on vajalik keha õigeks funktsioneerimiseks. Kuidas siiski saame me öelda, et oleme kehaliselt piisavalt aktiivsed? Kõige lihtsam on vaadata elulisi, klassikalisi näitajaid: treppidest käimine hingeldamata, mahtumine eelmise suve riietesse, rahulik uni terve öö vältel. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et mitteaktiivsetel inimestel on rohkem terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel inimestel. Organismiski valitseb ju seadus- kõik mis liigub, see kasvab. Peamised terviseprobleemid, mis kaasnevad vähesest kehalisest aktiivsusest on : 1) Ülekaalulisus 2) Südamehaigused 3) Kõrge vererõhk 4) Valud liigestes 5) Stress 6) Depressioon ja ärevus Inimese keha optimaalne kaal sõltub väga erinevatest asjaoludest, nagu näiteks vanus, pikkus, kehakaal, lihaste mass, uude mass
soovitavad sageli murdmaasuusatamist ravina neile, kes on joostes või jalgrattaga sõites end vigastanud. Suusatamine on üks väheseid tegevusi, mille käigus inimene rakendab peaaegu kõiki oma põhilisi lihasgruppe, nii et seda sporti harrastades võib saada põhjaliku treeningu. See avaldab väga head mõju südame ja kopsude tööle ning tavaliselt on aktiivsetel suusatajatel vererõhk ja pulss madalamad kui kehaliselt mitteaktiivsetel inimestel. Seepärast peetakse murdmaasuusatajaid maailma ühtedeks parima vormiga sportlasteks. Lisaks sobib murdmaasuusatamine oma väikese vigastuste riski ja sujuvate dünaamiliste liigutuste tõttu ideaalselt ka vanematele inimestele. Mõningates Põhja-Euroopa maades on üsna tavaline vaatepilt näha eakaid väljas suusatamas. Kokkuvõte Tänu sellele uurimustööle tean ma nüüd palju rohkem murdmaasuusata- misest ja muudest sarnastest aladest
töökorraldusele ja kuludele. Mõju analüüsimiseks ja uurimiseks tuleb korraldada avalik konsultatsioon nii kutsesüsteemi osapooltega, õppeasutustega, üliõpilaste esindajatega kui ka õpilastega. (Ibid., 17) 2.4.1 Sotsiaalne mõju Kõigile kättesaadav info tööturu kohta võimaldab paremat rakendust oskustest, mis annab igale inimesele võimaluse enesehindamise kaudu täiendada puuduolevaid oskusi ja sellega tõsta enese väärtust tööturul (nii mitteaktiivsetel inimestel kui ka töötavatel inimestel). Samuti aitab selline info täpsemini suunata töötute koolituspakkumist. 2.4.2 Mõju majandusele Kui oleks hästitoimiv oskuste arendamise koordinatsioonisüsteem, oleks ka info tööturuvajadusest kättesaadav, mis on aluseks koolituspakkumise mahu, struktuuri ja sisu kavandamisel. See on eelduseks, et diplomiga inimestel on tööturuvajadustele vastav kvalifikatsioon ja see omakorda toetab tootlikkuse suurenemist ja majanduskasvu.
annaabi.ee 
