Naistel endiselt 2 tuunikat kitsa ja laia varukaga ning vöötatud, peal mantel. Meestel tuunika, püksid ja mantel. Püksid loomulikult veel 2 osas säärtega ja ilma jalgade vahelise õmbluseta. Varuka lõiget samuti veel ei tuntud. On kas ühes tükis või kandiline külge õmmeldud varukas. Peakatteid on meestel palju. Mitteabielus naine kannab pärga ja lahtisi juukseid, abielu naine peab kandma kinniseid juukseid, kuna juukseid peetakse suureks võrgutamise vahendiks. Lauba narmaid e. tukka ei kanta ja põlastatakse. Ehetest kasutatakse palju sõrmuseid ja kellukesi. Kelluke näiteks kapuutsi otsas. Näiteks räägitakse legendi ühest rüütlist, kes truniiril kandis 500 kellukest. 12 sajandil tekib esimest korda probleem, et kuna keha peab varjama aga mehe ja naise keha erinev, peaks ka riided erinevad olema
ROMAANI STIIL 10. saj. Rõivastus: - keha on korralikult varjatud - kandi aktsent - ühevärvilised - väga vähe ornamente - zakaar kangas Naised kaks kleiti kitsa ja laia varukaga ning vöötatud, peal mantel Mehed tuunika, püksid ja mantel Soengud ja peakate: Keskaeg Lääne-Euroopas - meestel lühikesed juuksed peamiselt ilma habeta - mitteabielus naisel pärg ja lahtised juuksed - abielu naisel pats - rätik või loor - kaputsi moodustus Ehted sõrmused, kellukesed Jalatsid pükssukad, sääremähised, poolkõrged saapad 13 saj. 13. saj. 13 saj. GOOTIKA Varagootika 12. saj. ~1140. a
Romaani kostüüm Naistel endiselt 2 tuunikat kitsa ja laia varukaga ning vöötatud, peal mantel. Meestel tuunika, püksid ja mantel. Püksid loomulikult veel 2 osas säärtega ja ilma jalgade vahelise õmbluseta. Varuka lõiget samuti veel ei tuntud. On kas ühes tükis või kandiline külge õmmeldud varukas. Peakatteid on meestel palju. Mitteabielus naine kannab pärga ja lahtisi juukseid, abielu naine peab kandma kinniseid juukseid, kuna juukseid peetakse suureks võrgutamise vahendiks. Lauba narmaid e. tukka ei kanta ja põlastatakse. Ehetest kasutatakse palju sõrmuseid ja kellukesi. Kelluke näiteks kapuutsi otsas. Näiteks räägitakse legendi ühest rüütlist, kes truniiril kandis 500 kellukest. 12 sajandil tekib esimest korda probleem, et kuna keha peab varjama aga mehe ja naise keha erinev, peaks ka riided erinevad olema
§ 16. Sooviavaldus antakse tagasi: 1) kui sooviavaldaja ei vasta § 6 p. 2 tähendatud nõudele ajamäära kohta ja ta ei ole esitanud sooviavaldust § 7 korras; 2) kui sooviavaldus ei vasta § 11, 12 ja 13 tähendatud vormilistele nõuetele ning parandamiseks antud tähtaja möödumisel ei ole viga parandatud. § 17. Ühes naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse omandanud isikuga omandavad Eesti kodakondsuse ta naine ning ta alla 18 aastased lapsed. Kui kodakondsuse omandaja on mitteabielus naine, omandavad ühes temaga Eesti kodakondsuse ta alla 18 aastased vallaslapsed. 3. peatükk. Eesti kodakondsuse kaotamine. § 18. Eesti kodakondsus kaob: 1) Eesti kodakondsusest vabastamisega; 2) Eesti kodakondsusest väljaheitmisega. § 19. Eesti kodakondsusest vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus. Sellekohane sooviavaldus esitatakse Vabariigi Valitsusele Siseministri kaudu, kusjuures alla 18 aastaste isikute kohta on tarvilik esitada vanemate või eestkostjate nõusolek. § 20
Bachelor’il on positiivsed lisatähendused. Poissmehe elu (bachelor life) ja poissmehe korterit (bachelor pad) peetakse glamuurseteks: poissmees on keegi, kes pole end sidunud. Vallaline naine ja vanatüdruk tekitavad inimestes ettekujutuse kellestki, kes on vana, hall, inetu ega ole võimeline endale meest leidma. Väljendit bachelor girl ‘poissmehest tüdruk’ võib kasutada mitteabielus naise kohta, nii välditakse ülejäänud kahele mõistele – vallaline naine ja vanatüdruk – omast häbimärki. Naissugu näitab bachelorette, millel pole nii „mehist“ tähendust. Kõik ülal toodud näited on asümmeetrilised ning alavääristavad pigem naisi kui mehi. Näitavad naisi meeste omanditena, kellel on madalam staatus ja kes on esmajoones seksuaalsed olendid. Abielludes saavad naised enamasti mehe nime. Ka lastele antakse isa nimi
annaabi.ee 
