Reduktsiooniga oli riigimõisate kätte läinud ka kohalike mõisnike patronaadiõigus koguduste üle. Vaimulike valik ja nimetamine kuulusid nüüd kohalike konsistooriumide kompetentsi. Reduktsiooni tagajärjel tekkis konflikt Rootsi keskvalitsuse ja Liivimaa maapäeva vahel, kuna aadli arvates ähvardas see aadli kui seisuse olemasolu. Kuid reduktsioonipoliitika kaugem siht oli feodaalse süsteemi lammutamine, sest mõisaid võidi rendile anda ka mitteaadlikele. 17. sajand oli üleminekuaeg feodalismilt kapitalismile. Köster-koolmeister 1684 aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa asutatakse seminar eesti soost koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Kooli juhatajaks ja ainukeseks õpetajaks saab Bengt Gottfried Forselius. Õpiajaks määratud kahe aasta jooksul saab selgeks lugemine, arvatavasti õpitakse ka raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Enamik koolipoistest on pärit Tartu ümbrusest.
Reduktsioon: 1640.aastatest probleemid: riigikassa tühjus, eriti suur probleem kuninganna Kristiina valitsemisajal, hakkas rõhuma kõrgaadlile ja otsima tuge, selleks läänistab veel riigimaid, mis tähendas samas, et nendelt maadelt enam maksu ei laeku. "Mässama" hakkasid mitteaadlikud, kes hakkasid nõudma, et riigis tuleb läbi viia reduktsioon, ehk aadlile antud maad tuleb võtta riigile tagasi. Kuninganna raskes seisus, ühelt poolt vaja aadli tuge, aga samas vaja tulla mitteaadlikele vastu. 1654.aastal kuninganna loobub troonist, asemele tuleb Karl Gustav, aga aadliseisus lahendust ei saa, sest ta on nõus läbi viima reduktsiooni, 1655.aastal kutsub kokku riigipäeva ja seal otsustatakse läbi viia osaline reduktsioon, ehk ¼ maadest, mis olid doneeritud aadlile alates 1632.aastast, tuleb võtta tagasi riigile. Reduktsiooni valmistatakse ette, aga töö jääb pooleli, sest 1655.aastal astub Rootsi riik suurtesse sõdadesse, mida tuntakse ka Väikese põhjasõja nime all
baltisaksa(immatrikuleeritud) aadlile +(endisi Rootsi kõrgaadli) läänistusi anti Vene aadlikele(kes ei hakanud elama Baltikumis) - Tulemuseks kroonu maaomandi likvideerumine: - Eestimaal kroonumõisasid 2%(enne 54%) ja LM-l 20% (enne 83%) · Probleemiks mitteaadlikele(kodanlusele) panditud kroonumõisad ja immatrikuleerimata nn uusaadli valduses olevad eramõisad: - 1760ndatel kuulus uusaadlile mõisadest 7-16% Mõisamajanduse areng 18 saj · Suurmaaomand moodustas aadlivõimu maj aluse · Tänapäeva Eesti aladel oli 18 saj lõpus u 1000 peamõisa ja 560 abimõisa(enim Eestimaal) · Talupoegade jagunemine mõisatüüpide vahel 18 saj lõpul Rüütlimõisad Eestimaal 94%, LM-l 70%
annaabi.ee 
