● Järgnevatel aastatel tegi Veske mitmeid keeleuurimisreise ja avaldas eesti ning soome keele õpperaamatuid. ● 1885. aastal läks uurimisretkele Ungarisse, sealt Venemaale, kus töötas surmani (Kaasani ülikoolis). Mida on teinud eesti keele jaoks? ● oma väitekirjas käsitles ta keeleajalooliselt soome-ugri keele grammatikat ● uuris eesti vanemat kirjakeelt, soome-ugri rahvaid, läänemere-soome sõnade päritolu, eesti keele mitmusevormide kujunemist. ● avaldas eesti ning soome keele õpperaamatuid ● tegi mitmeid keeleuurimisreise M. Veske mälestussammas Suri 4. mail 1890 südamerabandusse. Tema põrm toodi Tartusse ja maeti Raadi kalmistule. 1899. aastal avati tema haual mälestussammas (Mihkel Veske büst). Büst eemaldati haualt pärast II maailmasõda. Mihkel Veske sünnikohta Holstre v. Veske talu tähistav mälestusmärk 1971. a. Teosed
Lähivertailuja 23, 60-88. Härmävaara, H.-I. (forthcoming): Facilitating mutual understanding in everyday interaction between Finns and Estonians. In Applied Linguistics Review. International Journal of Multilingualism 2013, Vol. 10/2. Special issue on Receptive multilingualism. Jarvis, S. 2000. Methodological Rigor in the Study of Transfer: Identifying L1 Influence in the Interlanguage Lexicon. In Language Learning 50 (2), 245-309. Kaivapalu, A. 2004. Kui sarnane on sarnane? Eesti ja soome mitmusevormide psühholingvistilisest reaalsus- est. In H. Sulkala & H. Laanekask (eds.), VIRSU II. Suomi ja viro kohdekielinä. Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen julkaisuja 24. Oulu: Oulun yliopisto, 6271. Kaivapalu, A. 2006. Reeglid ja analoogia võõrkeeleõppes soome mitmusevormide käänamise näitel. In H. Metslang, M. Langemets, M.-M. Sepper (eds.), Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat 2. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 71-92. Kaivapalu, A. 2009
keelevastased, neid lihtsalt ei ole olemas. Sellisel juhul on tegemist defektiivse muutmise ehk vaegmuutmisega. Puuduvad vormid on paradigma augud, eesti keeles nt puudub pronoomenitel üksteise ja teineteise nimetav kääne ja mitmuse vormistik. Kui muuteparadigmas esineb auke, siis on neid üldjuhul sümmeetriliselt. Nt plurale tantum sõnad, millel puudub ainsusevorm (jõulud). Singulare tantum substantiividel puuduvad vastavalt mitmuse vormid (manna, gripp, river Thames). Mitmusevormide puudumisel on üpris selged semantilised põhjused: kõnesolevaid mõisteid ei ole reaalses maailmas rohkem kui üks (Thames) või ei ole loomulik käsitleda neid mitmuslikena (mustus). Mõnedel adjektiividel puuduvad analoogilistel semantilistel põhjustel võrdlusastmed ehk komparatiiv ja superlatiiv (nelinurkne, rase). Kõik verbid ei muutu kõikides grammatilistes isikutes. Ühepöördelisteks nimetatakse
NIMISÕNA u Nimisõnade sugu Saksa keeles jagunevad nimisõnad vastavalt grammatilisele soole kolme gruppi: 1. meessoost nimisõnad der Mann mees der Hafen sadam 2. naissoost nimisõnad die Frau naine die Bank pank 3. kesksoost nimisõnad das Kind laps das Kino kino Nimisõna on soovitatav alati ära õppida koos määrava artikliga. u Nimisõnade mitmus Nimisõna mitmusevormide moodustamisel eristame viit erinevat gruppi: 1. -EN, -N, -NEN lõpp: die Sprache - die Sprachen keel - keeled die Studentin - die Studentinnen üliõpilane üliõpilased 2. ilma lõputa (tüvetäishäälik A, O, U võib muutuda Ä, Ö, Ü-ks): der Computer - die Computer arvuti - arvutid der Garten - die Gärten aed - aiad 10 3. -ER lõpp (tüvetäishäälik võib muutuda): das Kind - die Kinder laps - lapsed
annaabi.ee 
