Näiteks rõhk nimisõna eelviimasel silbil on kiire võnkesagedusega. Kirjapildis ei ole helikõrgus tavaliselt märgitud. Oromo grammatiline süsteem on keeruline ja sisaldab palju omadusi, mis on sarnased teistele kuši keeltele (4). Keeles on palju käändeid ning rohkem tagasõnu kui eessõnu. Oromo keelsed nimisõnad jagunevad kahte gruppi: meessoost ja naissoost (1). Omadussõnad muutuvad vastavalt nendele gruppidele. Kõik nimisõnad on jagatud ainsusesse ja mitmusesse ning käändegruppidesse, mida on seitse: nimetav, omastav, osastav, sihitav, instrumentaal, alalütlev ja seesütlev (4). Oromo asesõnade hulka kuuluvad isikule viitavad, umbmäärased, siduvad, vastastikused ja enesekohased asesõnad (5). Verbid koosnevad tüve järelliitest, mis esindavad pöördeid, sugu, arve, ajavormi, kõneviisi ja tegumoodi. Tegusõnad koosnevad põhiliselt ainult kahest ajamäärusest: lõpetatud (perfektiivne/ minevik) ja
Prosubstantiivid viitavad esemetele, isikutele ja nähtustele nt mina, sina, tema, igaüks. Proadjektiivid viitavad omadustele nt selline, säärane, too. Pronumeraalid viitab hulgale nt mitu, mitmes. Verbid Shilha verbid on on kombinatsioon PNG afiksist. Verbid jaotatakse kolmeks: imperatiivid, indikatiivid ja subjektsioonid. Verbidel esinevad käänded ja pöörded. Käändeid on neli. Imperatiivid on markeerimata ning ainsuses, markeeritud pannakse mitmusesse sooliselt. Verbid järgivad arvu, sugu ja markeeringut nimisõnast. Eesti keeles jaotatakse verbid morfoloogiliselt viieks: pööre, tegumood, aeg, kõneviis, kõneliik. Kõik viis ei saa kunagi ühes tegusõnavõrmis esineda. Morfoloogiliste kategooriate avaldumisvõimaluste ja sõnavormi süntaktiliste kasutusvõimaluste poolest jagunevad tegusõnavormid finiitseteks ja infiniitseteks. Pöördeline ehk finiitne vorm võib lauses esineda öeldisena või kuuluda öeldise koosseisu.
In r (mingis) küsimuses või suhtes. 12. In sp lootuses, ootuses; tulevikus. 13. Is foederum et tracttuum liitude ja (rahvusvaheliste) lepingute õigus 14. Locus regit ctum koht juhib tehingut, tehingu tegemisel kehtib selle maa seadus, kus tehing tehti. 15. Nuptis cnsnsus facit üksmeel teeb/sõlmib abielu 16. Superficis sol crdit maatükile püstitatud ehitis kuulub maa omanikule. VERBID Verb jaguneb ainsusesse ja mitmusesse. Ainsuses mina, sina, tema. Mitmuses meie, teie, nemad. Sg 1. Sum 2. Es 3. Est Pl 1. Sumus 2. Estis 3. Sunt Verbi põhivormid Verbil on neli põhivormi. Vinco, vici, victum, ere Vinco praed. id. act. Sg 1 ma võidan Vici perf. ind. act. Sg 1 ma võitsin / olen võitnud Victum partic. parf. pass. võidetud Ere infinit. praes. act. võitma/võita/võitmine näitab pöördkonda ehk konjugatsiooni Veni, vidi, vici
annaabi.ee 
