Sisukord Sissejuhatus Budismi määratletakse erinevalt, mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist omasuguste hulgas. Teised näevad selles põhiliselt filosoofiat eksistentsi probleemide mõistlikku ja läbimõeldud käsitlust, kujutades budismi pigem intellektuaalse ja külmalt ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on üks vanimatest maailmareligioonidest.
Tema loomingus peegeldub Eesti kujutava ja tarbekunsti areng enam kui nelja aastakümne vältel. Lisainformatsiooni uurides sain teada veel, et kodumaises erialakirjanduses on Adamson- Ericut läbi aegade määratletud kui ühte Pariisi koolkonna silmapaistvamat esindajat Eestis. Tema õppimine erinevates Pariisi vabaakadeemiates aastatle 1924-1928 ning sellega kaasnenud intensiivne osalemine sealses kunstielus andis tema stuudiumile erilise mitmetahulisuse, millest sai ammutada inspiratsiooni ja loomejõudu kogu hilisemas elus. Adamson-Eric. ,,Serenaad". 1924. Õli. Adamson-Eric. Autoportree (koos silmusega). 1929. Õli. Üks kõige enam meelde jäänud maale kandis pealkirja ,,Serenaad", mis oli kujutatud kui lähivõte mingist väiksemast osast, mis kuulub suure terviku linna hulka, mida ta oli kujutanud ka ühel teisel maalil
Subjektsuse klassifitseerimise aluseks on ka subjekti olemuslik külg, tema tegevuse sisu ja suunitlus. Sisulise külje alusel võib subjektid liigitada vastavalt nende tegevuse eesmärkidele, mis on formuleeritud programmides ja ideoloogilistes direktiivides (nt. Sotsialistlikud, liberaalsed jne). Mõeldav on ka subjektide liigitus nende tegevuse objektsuse põhjal (nt. Majandus, ökoloogia jne). Sisu järgi võib ka subjekte eristada nende tegevuse mitmetahulisuse järgi (nt. Üldpoliitilised ja nn harukondlikud). Subjekte võib samuti liigitada sise- ja välispoliitilisteks. Poliitika subjektide sisulise liigitamise üheks lahtaluseks on poliitilised teooriad. Poliitiline teooria kujutab endast ühiskonna arengut seletavat õpetust. 14.Mõju ja võim. Mõju on võimu lahutamatu tunnusjoon. Mõju võib avalduda horisontaalselt (ühesuguse tasandiga